Ette tuli Tohera Jüri Tohver ja palus kohut oma vanemat poega Jüri (vana 20 aastat) oma asemele peremeheks protokolli üles võtta, sest ta ise olla juba 60 aastat vana ja tema silma nägemine väga vaene.

Poea Jürile lubab varandust: 1 hobune, 2 lehma, 3 lammast, 1 siga, 1 rautud vanker, 1 rautud regi, 1 atter, 2 äkki puust, 1 vilja kirst 20ne vakane, 1 pütt 6 vakane, 3 vikatit, 3 sirpi, 2 kirvest, 1 raud hang, 1 sõnniku hark.

Poeg lubab vanemid ausaste kuni surmani toita ja ütleb, et kui tema vanemate vastu peaks mitte ausa poea kombel olema, tema siis oma õigust kautab.

Ette tuli Hans Jürgets, keda vangi viisil Riiast siia toodi, sest te ilma passida oli, ja sai temale seepärast, et ilma passita hulkund kohtu poolest 25 hoopi vitsu mõistetud ja temale öeldud, et peab omale ühe nädali aea sees teenistuse koha otsima, seda siia teatama, et kohta leidnud ja kus kohta, ja saab siis valla käest passi.

Ette tuli Kuresaare Jüri Laas ja kaebas, et Kulla Jüri Tohvi loomad olla just Mihkle pääval mineva sügisel tema kaerad ja 1 vakamaa rukki orased ära söönud ja talland, pärib kaerde söömise eest 2 vakka kaeru ja rukki orase eest 1 tsetvert rukkid. Kahju on ta Pert Ermile ja Tõnis Juurikale näitnud.

Jüri Tohv vastab, et tema ei ole seda näinud, et tema loomad seda kahju teinud ega tea ka kes neid sealt ära aeanud.

Sellepeale vastab Jüri Laas, et Jüri Tohv ise temale rääkind, et tema loomad tema kahju peal olnud ja ta naene ja poiss välja aeand. Loomad on ööse seda kahju teinud.

Kulla Jüri Tohv tõendab ise, et tema loomad Mihklepääva öösel metsas olnud.

Pulma Jaan Rautsep tunnistab, et tema seda näinud, et Kulla Jüri poiss pühapä hommiku enne teiste peremeeste loomade karja minemise juba veised metsast kodu aeand, perenaene olnud ka ligi.

Sooviku Tõnis Laas tunnistab, et Pulma Jaan Raudsep temale rääkind, et Kulla Jüri loomad olnud Kuresaare oraste ligidal.

Jaan Raudsep vastab, et ei ole Tõnis Laasile niisugust juttu rääkind.

Pert Erm ja Tõnis Juurikas, kes seda kahju vaatamas käinud, arvavad seda:

kaerad 2 vakka ja rukki orase söötmine väga suur, orasemaa suurus on 1 vakamaa ja on see maa väga läbitallatud keik. Olla selgeste näha olnud, et loomad seal keige öö sees olnud ja seal vilja sees ka magand.

Jäi poolele.

Protokolli nr 73 järel tuli ette Jüri Laas ja Kulla Jüri naene ja ütleb Jüri Laas, et Jüri naene Mari Tohv temale ise rääkind, et nende elajad Kuresaare orasel olnud.

Mari Tohv aeab seda vastu ja ütleb, et nende loomad mitte Kuresaare orasel vaid Mäelt heinamaas olnud.

Are valla mees Mäeoja Mardi sulane Endrek Silbert tunnistab, et Kulla Jüri elajad olla Mihklepääva lõuna Öbelinna Mihkle heinamaas olnud.

See asi sai otsa tehtud, sest tunnistajate läbi tõeks ei saa.

Ette tuli rentnik Jaan Juntson ja kaebas, et Andres Link, mõisa sulane, omale luba palunud naest võtta. Luba olla temale antud naese võtmiseks, aga Andres läinud Pernu ja pole enam tagasi tulnud. Viimaks olnud siin töös 4. märtsil 1873, sest sanik kadund ja olla nüüd alles jälle kätte saadud. Siis olla ka veel peale 6 Rubla raha tema käest saada.

Andres Link ei või ennast kudagi vabandada ja ütleb, et tal Juntsonile maksa olla 4,50 kop ja aidamehele kas 6 ehk 8 rubla.

Siis päris talitaja Jüri Tilk 1 vakk rukkid, mis Andres Linki emale antud sel aeal, kui Andres kadund oli.

Andres Link lubas seda heameelega maksa ja lubab edespidi ausaste teenida et temast kedagi nurinat ei pea olema. Veel ütleb, et keige oma võla tasumisteks pool omast raha palgast, s.o. 30 rbl Juntsoni kätte sisse jääb.

Kohus ühendas ennast selle mõistusele:

Et seekord jääb Andres Link ilma ihunuhtluseta, aga niipea, kui edespidi veel temast mingitsugu rumalust ehk tüli teeb, saab seda kõvem trahv.

Ette kutsuti Tõnis Kukk ja sai seepärast, et ta kohtu ette valega tulnud, ühe pääva peale vangi pantud.

Ette tuli Viidika Peet Ostrov ja kaebas, et tema Jõesu Karl Mihkelsteini tütart Kadrit kosind ja tema ka juba õpetaja juures käind ja pidand pühapä saama mahaüeldud, aga reede enneseda läinud Jõesu ja leidnud siis, et Kadri Mihkelstein, tema pruut, ühe teise poisiga sängis magand. Ta olla pruudile annud 2 rätikut, 6 rubla kokku, 5 rubla raha. Üks Vändra poiss, keda ta mitte tunnud, olla Kadri juures olnud. Seepärast ei taha ta seda tüdrekut enam naeseks võtta ja tahab omat asjad tagasi saada.

Kadri Mihkelstein (käemees isa Karl) vastab, et see Vändra poiss, keda ta ka mitte tunnud, tema sängi ääre peal istund, viimaks käsipusakile sängi lasknud ja tema käest küsind, miks linnase kotid jões leus on, kas ta hakkab pulmi tegema. Tema vastand, et isa teeb pulmi, ega tema tee. Sellepeale tulnud Peet Ostrov tuppa ja jäänud keige selle öö tema juure ja läinud hommiku ära ja üttelnd alles siis temale, et nüüd tast rahu on.

Tuli on keik see aeg tuas üleval olnud, ja kambre uks, kus nad sees olnud, vahelt lahti.

Peet Ostrof ütleb veel, et kui nad läbi kambre akna vaadand, olnud tuli alles kambres, aga viitud välja ja poiss jäänud Kadri juure.

Viira Jaan Tilk tunnistab, et tema, Peet Ostrof ja Puussaare Mart Puussaar läinud Peet Ostrofi soovimise peale Jõesu ja näinud nemad siis selgeste läbi akna, et Vändra poiss Kadri Mihkelsteini juures sängis olnud. Nemad läinud tuppa ja olnud siis ka veel teisa Vändra poisse seal. Kambres olnud siis tuli üleval. Kaks Vändra poissi olnud tulega sängi ees aga kolmas tüdreku juures sängis. Kadri vend ei ole mitte kambres olnud, kuida Kadri Mihkelstein ütleb. Kui nad alles läbi akna vaatand, viskand poisid tule maha ja läinud välja, aga üks jäänud sängi.

Jõesu Tõnis Kukk, Karl Mihkelsteini sulane tunnistab, et Vändra poisid ja peremehe poeg neljakeste kambres olnud ja keik neli enne kui Peet Ostrof sisse astund tuppa, kambrest välja läind.

Kadri Mihkelstein vastab, et Vändra poiss tema juures käsipõsakil sängis olnud kui Peet Ostrov tulega kambre tulnud.

Selle järele on Tõnis Kuke jutt avalik vale.

Jäi poolele.

Protokoll 96 järele kutsuti ette Mart Puussaar ja tunnistab tema, et nemad: Peet Ostrof, Jaan Tilk ja tema, seltsis Peedi kutsumise peale Jõesu läinud ja näind läbi akna, et Kadri Mihkelstein olnud kambres sängis ja üks valge kasukaga poiss tema kõrvas pitkali; kaks ehk kolm poissi olnud tulega sängi ees; aga kui nad tuppa läinud ja Peet Ostrof tulega kambre läind ja nemad takka järel, siis olnud kammer pime ja poiss alles tüdreku kõrvas, karand varsti üles ja istund sängi jalutsesse. Nemad läind Jaan Tilgaga mõlemad jälle ära aga Peet Ostrof jäänud senna ja kui nad kodu saanud, olnud Peet ka pea järel.

Jäi poolele.

Protokolli nr 99 järel tuli ette Jõesu Karl Mihkelsteini poeg Mihkel ja ütleb tema, kui Vändra poisid tuppa tulnud magand ta tuas, pärast läind kambre, sest tema sängid olla ka kambres; teised poisid läind tuppa, aga üks poiss jäänud käsipõsakil Kadri juure sängi ja küsind, millal ta pulmi teeb; kui poisid kambrest äraläind jäänd kammer pimedasse. Pea peale selle tulnud Peet Ostrof tuppa, ja ka kambre ja pole seda aega, et kammer pime olnud, kuigi kaua olnud, sest kui Peet tulnud, õõgund alles tule söed kambres; Vändra poisid läind peale selle ära, aga Peet Ostrof jäänud kuni hommikuni tema õe juure.

Jääb poolele.

Protokolli nr 115 järel tulid ette Peet Ostrof, Karl Mihkelstein ja tütar Kadri ja pärib Peet Ostrof peale selle, mis ta protokolli 96 üles andnud veel 125 kop mis ta kirikumõisas maksnud.

Karl Mihkelstein pärib 5 naeste vööd, mis kosilased saanud 5 rubla ja paar sõrmkindad 50 kop ja 5 kõhutäit süia 250 kop, sõit kirikumõisa 1 rubla.

Kadri Mihkelstein ütleb, et Peet Ostrov selsamal korral ometi öö otsa tema juure magama jäänud. Peet Ostrov ütleb, et pole ööd otsa tema juures olnud, läind kell 2 ööse ära.

Karl Mihkelstein ütleb, et Peet Ostrov keige öö peale selle tema tütre juures magand.

Kohus arvas 5 naeste vööd a 50 kop - 2 Rbl 50 kop; kindad 25 kop, 5 kõhutäit süia a 25 kop 1.25 hobuse sõit kirikumõisa -.75 Summa 4.75.

Sellevastu pärib Peet Ostrov 2 rätiku eest 6 rubla ja raha 5 rubla, mis Kadri Mihkelsteinile annud ja kirikumõisa 125 kop - 12 rubla ja 25 kop. Sealt maha 4.75 7 Rbl 50 kop.

Seepärast, et Peet Ostrov veel peale selle, kui võera poisi tüdruku juurest magamast leidnud, temal sest süüd on. Kadri Mihkelsteinil aga niisama sest süüd, et poisi oma juure laskis heita, et ometi juba teise pruut oli, sest on temal süid, sest ühendas ennast kohus selle mõistusele:

et Kadri Mihkelstein maksab Peet Ostrovile 7 Rbl. 50 kop. tagasi.

Ette tuli Tõnis Pool ja kaebas, et tema Elbi Mart Tuisu tüdreku Mari Puskai juures kosjas käinud, temaga juba kirikumõisas käinud ja 2 pääva peale selle taganend tüdrek temast ära. Ta olla seeläbi 4 toopi viina ärakulutand a 50 kop = 2 Rbl. ja 1 toop peenikest viina 1.50 kop. sellejärel pärib siis 3 Rbl 50 kop.

Maria Puskai (käemees peremees Mart Tuisk) vastab, et tema ei tahtnud Tõnis Poolile koguniste minna, aga Tõnis Pool olla oma kosilastega teda niikaua nuiand kuni ta viimate luband. Et aga pärast kuulnud, et Tõnis Poolil mitte oma vaid teiste riided olnud selgas, seepärast taganend temast ära. Kosilastele olla tema annud 5 paari kindid ja 1 vöö.

Mart Tuisk ütleb, et kosilased tüdrekut väga nuianud, olnud keik pooljoobnud ja peimees Tõnis Pool olla võeras riides ja siis olla ka Mart Erm (kosilane) temale ütelnd, et ega see asi veel ei lähe, seal on veel asi vahel; tema ei tea aga mis asi. See viin, mis nad on toonud, on nad ka ise ärajoonud.

Mart Miilberg (kosilane) tunnistab, et kosjaviina olla 3 toopi prostoi, paremast viinast ei tea kui palju olnud. Kui nad kuulnud, et asjad ei taha hästi minna, pidand nad ära minema, aga sealt perenaene ja vanaema olla tagasi keelnud, sest et asjad minna hästi.

Seepärast, et Maria Puskai Tõnis Pooliga juba kirikumõisas käind ja siis Tõnisest pärast taganend, ühendas ennast kohus selle mõistusele:

et Maria Puskai maksab Tõnis Poolile äratarvitatud kosja viina eest 3 Rbl 50 kop ja Tõnis Pool peab selle eest muretsema, et Maria Puskai oma 5 paari kindid ja 1 vöö kätte saab, keik 8 pääva aea sees toimendada.

Ette tuli Saarissoo metsavaht Jaan Tamman ja kaebas, et Veneoja kroonu metsast olla 34 puud, kellest 31 mända ja 3 kuuske, muist saepakud, muist seinapakud, äravarastud enne lihadepühi. Lohad on mõned üle Saarmakose Andres Lossmani põllu jõe poole ja oea ääre läinud ja üks palk olla praegu Andres Lossmanni välja aea ääres maas, mis saega maha võetud. Need puud on parvega linna viitud ja peab ta arvama, et Andres Lossmann neid varastand, sest rajad lähevad üle tema maa.

Andres Lossmann vastab, et tema neid palka pole varastand ega parvitsend, ta on need puud Leetvalt Jama Jaani käest ostnud esimese korra 20 puud ja teise korra 10 puud, Kullaseppa Hansu käest 22 palki, keik kuivad. Jama Jaanil olnud muist kuivad, muist toored, enam olnud kuivi kui toored. Sulu seest saanud 24 puud, enamiste kuivad, olnud vanu sillapuid seas. Peale selle võtnud ühe kihe kinni, kus 15 puud, muist kuuse, muist männa saepakud, kuivad ja toored segamine. Kui parvega linna läind, võtnud tee peal veel mitu palki kinni. Kui palju, ei tea.

Andres Lossmanni sulane Mart Salm ütleb, et see parv 4 kihti suur olnud, mis nad linna viinud. Kui palju palke kõigest parves olnud, ei tea tema. Neid palke, mis nad keigest kodu sulu seest ja linna tee peal sulust saanud, olnud 24 tükki. Tema saanud oma jau peale peremehe käest 8 Rbl 50 kop püapäävase parvitsemise ja nende palgide eest, mis nad Pernu tee peal kinni võtnud. Ta ütleb, et vargusest ei tea. Peremees olla Leetva meeste käest palgid ostnud.

Hans Pulst ütleb, et Leetva küla all olla palgid kokku kihti pannud ja neid siis alla oeasse toonud, kus parve kokku pannud. Parv, mis Pernu viinud, olnud 4 kihti suur ja olnud seal parves keigest 83 palki, muist olnud toored, muist kuivad. Tema olla ise sulase Karl Kitsiga ühte kokku Andres Lossmanni käest 19 rubla saanud, see raha olla parve viimise ja nende palgide eest, mis nad ise jõest kinni võtnud. Selget palga aru pole küll tehtud, aga nad olla pääva peale palgi palgaks pidand saama. 3 pääva nad on parve viimas olnud. Parv on keigest 97 rubla maksnud. Karl Kitsil olnud isa käest 2 palki, mis ka selle 19 rubla sees on. Palka on nad kottu ja linna tee peal kinni võtnud 24 palki, see kiht on veel iseäranis.

Vändra mees Karl Kits ütleb, et nad Leetva ojast palgid kihti kokku pannud ja kihed oma ojasse toonud ja seal kihed kokku pannud, olnud siis 4 kihti, Kokku võtnud jõest ühe terve kihe kinni kus 15 palki sees olnud, ja peale selle võtnud veel kodu ja kottu kuni Pernu tee peal sulu seest 24 palki, aga seda ei tea, kas neid lahtisi põlnd 24 palgist rohkem jagu keda ehk linna tee peal püütud saanud. Tema on pääva palka keigest peremehe käest saanud 6 Rbl hõb. nende kahe palgi eest, mis ta isa käest saanud, saand kahe puu eest a 145 kop = 290 kop, keigest olla siis saanud 8,90. Tema oma palgid olla männa puud ja saetud maha olnud. Parves olnud keigest 83 palki - nende 24 palgist olla muist kodu enne linna minemast ja muist linna tee peal üksaavalt jõest kinni võtnud; aga kus nad rohkem saanud, ei tea ta.

Andres Tammann tunnistab, et tema teades Andres Lossmann selle parve eest kus 83 puud sees olnud 96 rubla saanud, aga nad olla natuke rohkem veel saanud. Andres Lossmann olla ise keigest 48 rubla saanud ja see teine raha jäänud 4 poisi peale ärajagada.

Andres Lossmani käest küsitud, kui palju ta parve eest raha saanud. Vastab, et ei tea, linna tee peal on kinni võtnud palka 10-3 ümber, kas vähem ehk rohkem, seda ei tea. Kodu on juba pervealla viimise eest poistele need kodu kinni püütud 24 palki luband. Palka olnud vist keigest parves 83 tükki.

Andres Lossmanile mitu korda ette loetud, kui palju ta palka kodu ostnud ja kui palju nad keigest kinni püüdnud, tõendab Andres Lossman keik seda.

Sellejärel peab Andres Lossmanil keigest 103 palki parves olema olnud.

Jääb pooleli.

Protokolli nr 124 järel tuli ette Vastemõisa Kullaseppa Hans Kolding ja tunnistab tema, et Saarmakose Andres Lossman tema käest 22 kuiva männa palki ostnud (olnud 3. aasta palgid). Temal olla üks mänd äravarastud ja tema selle puu oma teades leidnud olnud Saarmakose piiri ligi. See palk olnud lõhkine ja tema känd olnud niisama lõhkine ja pidand tema seda palki äraviima, et aga kauba sisse saanud, ja Andres Lossman seda omaks üttelnd, jätnud seda. Veel tunnistab tema, et selgeste teab, et Andres Lossman Jama Jaani käest mitte enam kui üksainus kord palka ostnud ja mitte rohkem kui 9 palki, ja maksnud 90 kop tükist. Neist olnud 7 toorest ja 2 kuiva puud. Tiidu Hans Lanti käest olla Andres Lossmann 21 puud ostnud, nende seas enam kuivi kui toored. Veel teab selgeste, et need 9 ja 21 puud mitte selle esimese Pernu viitud parve seas ei ole, sest esimene parv viiti Pernu suurel neljapääval, aga need Jama Jaani 9 palki olla Andres Lossman esimise lihade püha õhtu ostnud, aga need 21 tükki Hans Lanti käest olla pärast pühi ostnud. Tema oma käest ostnud Andres Lossman need 22 puud enne pühi Maarja pääval.

Andres Lossmani poeg Hans tunnistab, et kui nad parvega Pernus olnud, olnud neil 83 palki parves. Esimese parve sees olnud 42 ostetud palki, mis Kullaseppa Hansu käest 22 ja Jama Jaani käest 20 puud ostetud saanud. Seda ta selgeste ei tea, kas selle esimese parve sees ka palka olnud, mis pärast pühi ostetud saanud. Selle kihe sees, mis nad jõest kinni püüdnud, olnud 15 palki, jõest püüdnud lahtisi palka 24 tükki, aga seda ei tea, kui palju neist kodu ja kui palju linna tee peal kinni püüdnud. Parve eest olla Pernus 97 rubla saanud, tema saanud sest oma jau peale 18 rubla. Isa saanud 48 ehk 50 rubla oma jau peale. Kokku olnud neid isaga kokku 5 meest parve peal, aga kui palju need teised 3 meest (sulane Mart Salm, Vendekõre Hans Pulst ja Karl Kits) saanud, ei tea tema. Küsimise peale vastab Hans Lossman, et Viidika tõkke ligi tal Vastemõisa meeste Uuesauna Hansu ja Vanasauna Jüriga oma parve nende parvega kokku pannud ja koos kuni Taali kõrtsi alla läinud, aga ei ole selle tee peal mitte üks palk jõest leidnud. Jaama Jaani käest olla isa 20 palki ostnud ja Kullaseppa Hansu käest 22 palki ja need keik on esimese parvega Suurel Neljapääval Pernu läinud.

Jäi poolele.

Protokolli nr 126 järel kutsuti ette Saarmakose Andres Lossman ja sai temalt küsitud, kus tema sel korral olnud, kui Vastemõisa peakohtumees ja volimees tema järel käinud.

Andres Lossman vastab, et omas aeas olnud ja parva kokku jamand.

Küsimise peale ütleb Andres Lossman, et Kullaseppa Hansu käest Leetvalt 24 palki ostnud ja olnud see paar pääva enne Suurt Neljapääva. Jama Jaani käest ostnud ka selsamal pääval 20 palki. Need 42 palki on Suurel Neljapääval veega Pernu viitud ja seal müütud. See olnud esimine ostmine. Teist korda ostnud jälle palka. Leetva Tiidu Hansu käest, kuivi ja toorid palka, 26 tüki ümber, kuused ja männid segamine, aga suurem jagu kuuska. Jama Jaani käest ostnud 9 toorest mända ja üks kuiv kuusk. Need 24 palki, mis jõest püüdnud, on keik kodumaal Leetva välja all sulust püüdnud ja niisama ka see kiht kodumaal kinni püüdnud, kus 15 palki sees olnud (oma välja all). Linna teepeal on ümber 10 palki kinni püüdnud jõest ja keik Tammistest saanik. Jama Jaanile maksnud saepakkude eest 90 kop tükk (see on nende 9 männade eest) aga palgide kaup olla alles poolele.

Andres Lossmani käest veel küsitud, kus Vendekõre Karl Kits sel korral olnud, kui Vastemõisa ametmehed senna tema juure tulnud, vastab tema, et just läinud lootsikuga üht palki tooma, mis nad jõest kaldasse tõmmand.

Teist korda Andrese käest küsitud, kus ta siis olnud, kui Vastemõisa ametmehed tema juure tulnud, vastab, et olnud tuas.

Kui Andres Lossmanil sai üeldud, et esiti ütles, et vee ääres olnud ja seal parve kokku jamand, aga pärast ütleb, et tuas olnud. Vastab, et kohus pöörab tema sõnad ümber. Saarmakose Ann Posti Tõnise naene (käemees Mihkel Tamman) käest küsitud, kas ta midagi sest palgi vargusest teab? Vastab tema, et pääv pärast Maarja pääva see on 26. märtsil s.a. hommiku vara koidu aeg tema õuest kuulnud teinepool jõgi mürinat ja põmatust. Tema läinud oma aida juure vaatama, mis seal on ja olnud siis juba nii valge, et näinud üle jõe kolm meest ja nimelt Saarmakose Andres Lossman oma poeg Hans ja sulane Mart Salm ja vedanud 3-e hobusega palka jõe mäe otsa ja veeretand kohe jõkke ja see olla seda mürinat teinud. Esiti vedand palgid oea lohku mööda jõe mäe rinnaku peale, aga pärast vedanud mööda oea lohku jõe ääre ja lükand palgid otsapidi jõkke . Sel sama pääval lõuna aeal ehk kesknädal, seda segeste ei tea, olnud tema oma pool jõe ääres ja näinud, et Andres Lossmann jõe kallast mööda Leetva poole läinud. Tema küsind, et kus läheb, ja vastand Andres Lossman temale, et läheb Leetvale palka tooma. Varsti tulnud jälle tagasi ja küsind siis tema üle jõelt, et miks juba tagasi tuleb. Andres Lossman vastand, et kullid lendavad mööda jõgi ja hirmutavad teda ka ära. Kesknädal 27. märtsil käinud esmalt Andres Lossmani naene Ann ja pärast tema ise seal tema juures ja palund, et mitte peaks seda rääkima, et seda näind, kui tema (Andres Lossman) palka jõkke veeretand.

Andres Lossman aeab seda keik valeks, mis Ann Post tunnistand. Hans Pulst ütleb, et tema ka Andres Lossmanil parve tegemas olnud, ja olla tema Saarmakose Hansuga oea suus ka 3 palki kinni võtnud, kust need aga tulnud, seda ei tea. Keigest olla kodu ja linna tee peal 24 lahtist palka kinni püüdnud ja kodu ka üks terve kiht.

Jäi poolele.

Ette kutsuti Andres Lossman ja sai tema seepärast, et ta kohtule ütles, kohus pöörab tema sõnad ümber (temal sai ta oma tunnistus etteloetud, ja oli seda kord nenda, teine kord teisiti üttelnd) 24 tunni peale vangi mõistetud.

Protokolli nr 141 järel tuili ette Tõnis Jürvetson ja tunnistab Hans Lossmani vastu, et tema oma karjamaale läind metsa vaatama ja näind kroonu ja talu piiri peal, ja näind, et aed olnud maha sõkutud ja läind edasi ja näind, et Hansu riided olnud seljast maha võetud, kirves ka, ja palgi otsa vahtivad. Puu olnud juba kirvega märgitud. Sealt läind edasi ja leidnud 2 mända, mis juba ära viidud. Siis ütelnd Hansule, et see aga tema töö olla. Sealt tulnud suure lohu peale ja leidnud lohu pealt palgi tee ja küsind, kelle tee see olla? Hans vastand, et isa siin täna käinud. Hans palund teda, et peaks hea sõber olema ja seda kellelegi rääkima. Isa hobune olnud temal ligi, pöörnud hobuse ümber ja läind männa peale, seal olnud üks mänd, mis vanast raiutud ja seeläbi laiaks kasund ja nüüd ka ära raiutud. Ta ütelnd Hansu vastu, et seda puud saea seast võib ära tunda. Hans vastand temale, et seda võib küll ära tunda.

Selle peale läind kodu ja leidnud see puu Hansu isa parve seest.

Andres Nuut tunnistab, et nemad on leinud metsast heinu tooma ja siis on Hans Lossman ja Tõnis Post metsa läind ja kui nad heintega tagasi tulnud, siis nagu valged otsad paistnud, mis ta arvand palgid olevat. Ja poiss kes temaga ligi olevat, ütelnud palgid olnud.

Jäi poolele.

Protokoll 166 järel kutsuti ette Leetva Jama Jaan Kimmel ja küsiti tema käest, kas Andres Lossman tema käest palka ostnud ja millal.

Jaan Kimmel tunnistab, et Andres Lossman üksainus kord tema käest palka ostnud, ja nimelt 9 tükki männa saepakud, kellest 6 tükki toored ja 3 tükki kuivad.

See ostmine olnud lihade esimise püha õhtul. Peale pääva loodet saanud 90 kopikat tükist.

Vastemõisa valla mees Hans Liinson tunnistab, et tema oma valla käsu järel teisipääval enne suurt neljapääva Saarmakose Andres Lossmani oeas palka vaatamas käind ja olnud siis sel korral seal oeas palka 21 tükki, mis Andres Lossman kuivad palgid Leetva Kullaseppa Hansu käest ostnud ja 20 tükki olnud toored kuuse jässid, mis Leetva Tiit Lassi jagu olnud. Sel korral pole seal rohkem palka maas olnud. Kalda peal olla praegu alles palgi hunnik, mis Kõrgoja Tõnis Posti omad ütleb olevat, olla peenikesed männa palgid.

Andres Lossman tõendab, et Jama Jaan Kimle käest esimise lihade püha õhtul 9 sae pakku ostnud ja 90 kop tükist maksnud, olnud 6 toorest ja 3 kuiva.

Peale selle kauplend Jama Jaani käest 20 palki, mis Tonoja peal olnud, aga Jama Jaan pole müünud. Sellepeale toond tema ilma loata Tonojalt 20 palki ära, valitsend keige paremad palgid.

Jama Jaan Kimmel ütleb, et sealt Tonojalt 25 palki vaja olla ja saab tema alles praegu kuulda, et Andres Lossman ära toonud. Tema müia pole need palgid mitte olnud, sest need pole mitte tema jagu olnud.

Andres Lossmani käest veel kord küsitud, kui palju tema keigest palka ostnud. Vastab Jama Jaan Kimle käest 9 palki, ilma loata Tonojalt toonud 20 palki, Kullasepa Hansu käest ostnud 23 palki, Tiidu Hans Lanti käest peale 30 palki. Sellest võtnud kinni üks kiht - peale 15 palki. Leetva välja all lahtisi palka peale 24. Linna tee peal sulust umbes 10 palki. Summa 131. Keik need ülemal nimetud palgid olla esimise parvega, mis suurel neljapääval Pernu viinud, sees olnud. Pärast ütleb, et need esimisel pühal ostetud palgid, 9 tükki, olla alles pragu kodu.

Saarissoo Jaan Tamman ütleb, et esimise parve sees pole muud ostetud palka olnud kui Kullasepa Hansu 22 puud ja see Tiidu kiht 15, mis jõest kinni püüdnud, 37 puud.

Andres Lossman vastab, et esimise parve sees on need 83 palki olnud, Jama Jaani nime peal Tonojalt 20 palki, Kullasepa Hansu 22 palki, Tiidu kiht 15 palki, jõest püüdnud 24 palki, linna tee peal püüdnud 10 palki. 91 palki - 83 on 8 rohkem.

Metsavaht Jaan Tamman tunnistab, et need palgid, mis Andres Lossman teise parvega Pernu viinud, ei ole mitte Tori metsa palgid ja ei puudu need temasse ega selle metsavarguse asjasse.

Metsavaht Jaan Tamman pärib selle 29-mal aprillil 1874 valla ametmeestest ülevõetud metsavarguse kirja järel järeltulevad Lehtmetsast raiutud palgid, latid ja teivad Andres Lossmani käest

Seepärast, et Andres Lossmani jutud üsna segased, tema mitmes kohtas ise oma vastu räägib ja ka 2 tunnmistust selle peale on, et neid palutud sest asjast mitte rääki, s.o. Saarmakose Tõnis Jürvetson ja Ann Post,

ühendas ennast kohus selle mõistusele

et Andres Lossman jääb nende 58 palgi, 45 lati ja 123 teiva vargaks ja peab neid nenda maksma, kuida metsavalitsus seda üles annab.

Ette tuli Hans Kask ja kaebas, et Tõnis Künnapas ja Jaan Ollino tema juure kevadi tulnud ja temaga 70 kop pääva peale müürissepa töö kaupa teinud kuni sügiseni, aga nüüd olla tema tööst ära jooksnud. Nad olla Pernus töös olnud ja seal 75 kop päävas saanud, aga olla ütelnd, et tahtvad lähemale töösse saada. Nad on kutsmata kaks korda tema juure kaupa tulnud tegema.

Jaan Ollino ja Tõnis Künnapas vastavad, et Hans Kask olla luband iga laupa raha välja maksa, aga et seda ei olla teinud, läinud nad ära.

Hans Kask vastab, et tema ei ole mitte luband iga nädali raha välja maksa, ta on üttelnd, et ei saa iga nädali maksa, sest temal olla tüki töö, sest ei saa igal aeal maksa ja olla poisid siis vastand, et ega neil häda pole, kui aga kord saavad.

Jaan Ollino ja Tõnis Künnapas ütlevad, et Hans Kask olla neid käsknud ära minna.

Sellepeale vastab Hans Kask, et see vale olla, sest temal olla tükitöö ja ta peab seatud aeal valmis saama, kuidas ta võib oma töörahvast ära aeada.

Jaan Ollino ja Tõnis Künnapa käest küsitud, kas neil tunnistust anda sellepeale, et Hans Kask neid äraminna käsknud. vastab, et peale Tõnis Künnapa venna Andrese ei olla tunnistust anda.

Sai mõistetud.

Et Jaan Ollino ja Tõnis Künnapas peavad Hans Kase juure tagasi minema, aga peab Hans Kask selle eest muretsema, et keige vähemast iga kuu lõpetusel peab Jaan Ollino ja Tõnis Künnapase tööpalk makstud saama. Kui nad aga mitte töösse tagasi ei lähe, jäävad sest seesolevast rahast ilma.

Ette tuli Mihkel Jürvetson ja kaebas, et 9. juunil öösel kell 12 olla tema majas suur mürin ja kolin olnud, ja olla tema tütred appi karind, kui t senna jooksnud, pannud poisid välja ja olla tema tütar Anna kaeband, et Mannare Mihkel Mann teda karvutpidi sängist välja kiskund kää katki löönud. Raiesniku Mihkel Künnapas, ütleb Anna Jürvetson, olla enne seal tuas olnud ja Mihkel Mann ja Küüne Jaan Jürvetson olla esiti teda ja pärast Mihkel Künnapat peksnud.

Mihkel Jürvetsoni naene Ann ütleb, et niisama kära peale ja appi hüüdmise peale senna läind ja just temal ukse peal Mihkel Mann vastu tulnud ja tema nähes tema tütart Annat tagasi kätt rusikaga vastu rinda löönud.

Mihkel Mann vastab, et tema ei ole Mihkel Jürvetsoni majas käinud ega polegi tema tütart peksnud.

Raiesniku Mihkel Künnapas ütleb, et tema hobuste rautamise pärast Mannare Mihkel Jürvetsoni juure läind. Öhtu olnud kambres istund Anna Jürvetsoni sängi ääre peal, kui Mihkel Mann ja Küüne Jaan Jürvetson kambre tulnud ja kohe Anna sängist välja maha tõmmand ja siis tema kallale tulnud ja teda peksnud. Kui nad välja läinud, löönud Mihkel Mann tüdrekut. Nad tahtnud teda (Mihkel Künnapas) välja viia, vist et seal hästi peksa, aga pole saanud. Mihkel Mann kiskund tüdreku sängist maha ja löönud teda ka.

Kui peremees tulnud jooksnud keik välja, aga pärast tulnud jälle tagasi ja kiskund Mihkel Mann tüdreku jälle teist korda sängist välja ja läind siis ära, aga Jaan Jürvetson jäänd tuppa ja olla perenaene teda pärast hõlmapidi välja viinud. Tema mütsi ja salli olla Mihkel Mann nuaga tuhandeks tükiks katki leikand. Tüdrek kukkund Mihkle löögist vastu müüri.

Mihkel Jürvetson ütleb, et tema Raiesniku käsu saatnud hobuse rautamise pärast ja sellepeale Mihkel Künnapas ka tulnud.

Peakohtumees Jaan Saal ja abiline Mart Martson tunnistavad, et Anna Jürvetson neile ennast näitnud ja olnud temal küünarnuku otsas, esimene ütleb haav, ja teine, et hiljem näind, olnud kõrge kärn peal. Ja ütleb Jaan Saal, et tüdrek kaeband, et tal pea haige olla löömast.

Mihkel Künnapas pärib mütsi eest 1 Rbl ja salli eest 3 Rbl, keigest 3 Rbl.

Mihkel Jürvetson pärib oma tütre Anna löömise eest 6 Rbl hõ.

Kohus ühendas ennast selle mõistusele:

Et Mihkel Mann läheb öösel hulkumise pärast ja peksmise pärast 3 pääva peale vangi, maksab löömise eest Anna Jürvetsonile 6 Rbl ja Mihkel Künnapale mütsi ja salli eest 3 Rbl. Trahv 8 pääva sees maksa.

Ette tuli Jüri Volmerson ja kaebas, et Otti Sempelson tema poega Mihkelt peksnud ja tema lõua luu katki löönud.

Jüri Volmersoni poeg Mihkel, 8 1/2 aastat vana, ütleb, et Otti Sempelson teda heinamaas peksnud ja temale lõa alla rusikaga löönud ja tema lõua luu katki löönud.

Otto Sempelson vastab, et Mihkel olla tema küüne katusel olnud ja katust lõhkund ja tema poisiga teppelnd, poisid pannud jooksma ja ei olla tema mitte sõrme poisi külge pistnud. Tema läind varsti Volmersoni majasse ja üttelnd tüdrekutele, et küüne katuse poiss ära lõhkund, Jüri pole ise kodu olnud. Tema läinud küünest kotiga heinu tooma.

Tori valla tohter Dr Jürgensi tunnistus Sindi vabrikus on nenda: "Seeläbi tunnistan mina, et Mihkel Volmersoni, 8 1/2 aastat vana, parem lõualuu on ühe löömahoobi läbi katki murtud. Sinti vabrikus sel 27. juunil 1874. Tohter Jürgens. Tori valla tohter."

Mart Laas tunnistab, et Jüri Volmerson oma poega Mihkelt temale näitand ja olla poisil selgeste keha peal vitsa vorbid nähe olnud. Selg ja perse ja kube olnud keik täis vitsa vorpa.

Jaan Gerberson, Jüri poeg, ütleb, et nad ei ole küüne katusel olnud. Otto Sempelson olla neid hakkand taga ajama seepärast, et Mihkel Volmerson Otule üttelnd, et tema loomad olla tema isa heinamaa ärasöönud, ta tütar magada järjest.

Jüri Volmerson ütleb veel, et maa-arstid temale ütelnd, et poisil ka õla luu ja ristluude peal üks luu katki olla.

Sai Keiserliku Pernu Sillakohtu mõistmiseks sest et vallakohus arvab seda asja oma mõistmiseks liig suure olevad.

Otto Sempelson tunnistab paar tundi pärast, et tema Mihkel Volmersoni 4 ehk 5 korda paju vitsaga pükste peale löönud.

Tori õpetajahärra Offe kirja järele 16. juulist s.a. nr 11 kutsuti ette kirikuvalla Kullapere talu rentnik Jüri Tohv ja sai temale ülemal nimetud kirja järel ette kuulutud, et tema hooletuma majapidamise ja põlluta tegemise pärast Jüripäävast 1875 oma talukoha pealt lahti on. Niisama sai temale õpetaja tahtmist järel ette öeldud, et ta oma maa pealt heina ei tohi müia nenda kaua kui ta veel seal koha peal on.

Anti Jüri Tohvile üks nädal aega õpetaja härrat paluda temal armu anda ja selleüle õpetaja käest üks täht tuua. Kui tähte ei too, jääb see talu olemine kohtu vaatamise alla.

Ette tulid Saarissoo Jaak Ostrov ja tema naene Mari ja kaebsid, et nende poeg Jaan (kes hobusevarguse pärast 8 kuud Villandis kinni istus) kottu jälle ärajooksta tahtnud ja kodus Saarissoo Jüri Ostrovi kirvega lööma pidand, keda tema (Mari Ostrov) oma abiks ja kaitsmiseks öösel enese majasse kutsund, sest et ta mees Jaak Kodu pole olnud, ja olla siis Jaan ka ütelnd, et tema Ruusalema kõrtsi takka metsast püstoli ja püssi tahta ära tuua. Temale olla Pernus üks vang seda rääkind, et need asjad seal olla.

Jüri Ostrov, Jaani vend, tunnistab, et Jaan seda püstoli ja püssi asja nenda temale rääkind, kuida eespool nimetud. Peale selle olla ka ähvardand, et laseb Jõesu Jaan Tohvi kolme teiste vargade läbi paljaks teha, läheb jaarmarki ja saab seal nendega kokku, olla peenikesed saksad.

Saarissoo Jüri Ostrov ütles, et tena Mari Ostrovi palve peale tema talusse läind vahtima. Öösel olla ka Jaan Ostrov tulnud ja tema teda seal kinni võtnud, sealjuures tahtnud teda Jaan Ostrov kirvega lüja.

Andres Martson ütleb, et tema sest tülist kedagi ei tea muud, kui kutsumise peale olla ta senna läind ja Jaan Ostrovi kinni aitand siduda.

Jaan Ostrov ette kutsutud, ütleb, et tema (kui vangist lahti sai) käsu järel isa juure töösse läind. Isa olla teda alati hobusevargaks sõimand, tema seepärast isa juurest ära teise talupoea sulaseks tahtnud minna. Sellepärast läind ööse kodu heinamaalt, et seal teised riided selga tahtnud panna, läind sigade lauda peale kus tal üks vana kasukas olnud, aga kui lauda otsale saanud, karand varsti Jüri Ostrov tema vasta, tema pannud jooksma ja olla Jüri teda viimaks kinni võtnud ja ema ja Andres Martsoni abiga kinni seutud ja mõisa saadetud. Kirvest ei ole tema kätte võtnud Jüri Ostrovi vastu.

Pernus vangihoones olla temale üks vang rääkind, et tal kusagil metsas 2 püstoli petetud olla, aga pole kohta nimetand. Jõesu Jaan Tohvi kohta ei ole tema mingitsugu ähvardust tõstnud.

Jaani ema Mari Ostrov ütleb, et Jaan ka tema kuuldes rääkind, et Ruusalema kõrtsi taga olla üks mees 3 nädala eest maha löödud ja see röövel püssi ja püstoli kõrtsi taha metsa ärapetnud. Olla niisugune püss, kellega 60 pauku minutis laska võida. Jõesu Jaani riisumise pärast olla selgeste kuulnud, sest ta olla seal juures olnud, kui Jaan vennadele seda rääkind, et laseb Jõesu Jaani 3 mehest paljaks riisuda; olla peenikesed mehed, rääkida vene ja saksa keelt. Kui tema ütelnd, et niisugust rumalat juttu ei pea rääkima, vargad võida siis niisama teda (Mari Ostrovi) ära riisuda, vastand Jaan, et tal karta pole, kui tulevad, andku neile süja. Olla ka ütelnd, et tal vangis parem olnud istuda kui isa leiba süja.

Jüri Ostrov ütleb, et Jaan üttelnd kroonu leiba parem süja olevad kui isa leiba, ei tea aga, kas vangi ehk soldani põlve arvand.

Jaan Ostrovi käest küsitud, kas kirves ta käes olnud. Tõendab seda, aga ta pole sellega lüja tahtnud.

Sai mõistetud:

Et Jaan Ostrov läheb eestotsa isa juure tagasi ja võib enesele Tori valda teise peremehe otsida, aga ei tohi vallast välja minna. Kui aga teist peremeest ei saa, jääb isa juure. Aga isa ei tohi teda augeldada hobusevarguse pärast. Seepärast, et isa juurest ära tahtnud jooksta ja kirvest inimese vastu tõstnud - saab 30 hoopi vitsu.

Ette tuli Kristiina Jürvetson Jaani tütar, käemees isa Jaan, ja kaebas, et Tõnis Jürs olla teda luband naeseks võtta ja teda äranaernud, nenda et tema lapse saanud. Tõnis olla 4 aastat tema juures käinud.

Tõnis Jurs vastab, et tema ei ole süüdlane, olla küll käega teda katsund, aga pole mitte tüdreku juures magand ega temaga lihalikult koos olnud. Laastu Jaan Miil ja Viluvere Jakob Tölp olla selle tüdreku juures olnud. Tema ütleb, et sel aeal ei ole tema mitte tüdreku juures olnud, vaid enne külla, aga ikka mitte lihalikult temaga olnud. Ka Laastu Mats Langvits olla Kristina juures olnud.

Tõnutua Tõnis Enn, kohtumees, tunnistab, et Tõnis Jurs temale rääkind, et tema olla Jakob Juuriksoni (Jaan Jürvetsoni tütre mees) kälimees (naesed õesed), tema kutsund just Tõnist oma juure ja küsind, kas see tõesti tõsi olla, ja on Tõnis Jurs seda tõendand, ostnud Jakob Juurikson ka selle peale viina, aga et Tõnisel raha pole ligi olnud, jäänud tema liik ostmata.

Kohtumees Madis Toomasson tunnistab, et seda ka keik kuulnud.

Mõlemad ütlevad, et Tõnis Jurs mitte joobnud ei ole olnud.

Tõnis Jurs ütleb, et ta joobnud olnud ja ei tea, mis ta rääkind.

Tõnis Enn tunnistab veel, et Tõnis Jurs temale selsamal korral (enne Jaanipääva) ütelnd, et võtab seda tüdrekut naeseks.

Jäi poolele.

Protokolli nr 246 järel kutsuti ette Laastu Jaan Miil ja tunnistab tema, et tema Murdus Jaan Jürvetsoni majas öö aeal ei ole käinud. Laastu Hans Langvits tunnistab, et tema ei ole Murdus tüdreku juures käinud.

Mannare Mihkel Jantson tunnistab, et tema ei ole tüdreku juures käinud.

Viluvere Jakob Jürkson tunnistab, et Puhkama Tõnis Jurs olla temale juba ammu rääkind, et ta tahab Murru Jaan Jürvetsoni tütart naeseks võtta, tema peaks talle abiks olla, ja olla siis veel ka üttelnd, et tal tüdrukuga juba ka pisike tehtud olla, siis olla ka juba mitu korda temale üttelnd, et tema ta kälimees olla. Üttelnd ka veel, et ta vanemad olla küll selle vastu, aga ta võtab selle tüdreku ikka äa.

Tõnis Jurs ütleb, et tema Jakob Juriksonile küll üttelnd, et tema ta kälimees saab olema, ja oleks seda ka olnud, kui tüdrekul poleks laps teistega olnud.

Kristina Jürvetson ütleb, et Laastu Jaan Miil ei ole tema juures olnud.

Tõnis Jürs ütleb, et mineva jõulu esimese püha õhtu Hans Langvits olla tema kodu rääkind, et tema vend Mats Langvits olla selle lapse isa, Jaan Miil, Endrek Kera ja Mihkel Ollino olla seda ka kuulnud, Jakob Tölp kuulnud ka.

Jäi poolele.

Protokoll 291 järel kutsuti ette Hans Langvits ja ütleb tema, et ta vend Mats kes soldak, on temale mitu korda rääkind, et tema Murdus käinud ja sealt tüdreku käest saanud.

Siis olevat mineva sügise Tõnis Jürs temale ja tema vennale üttelnd: "lähme Murru magasini" -- mis see tähendand, ei tea tema.

Viluvere nekrut Jakob Tölp tunnistab, et tema mineva kevadist 5 kuni 6 korda Murdus tüdreku juures käinud ja igakord tema käest saanud.

Mihkel Jantson tunnistab, et tema Tõnis Jursiga Murdu läinud, Tõnis kutsund teda enesega ligi. Tüdreku juure ei olla tema saanud.

Endrek Kera tunnistab, et tema kedagi sest asjast ei tea.

Mihkel Ollino ütleb, et tema kedagi niisugusest jutust ei tea, kuida Tõnis Jurs ütleb teda Hans Langvitsast kuulnud ollevad.

Jaan Miil tunnistab niisama kui Mihkel Ollino, et sest kedagi ei tea.

Tõnis Jurs ütleb nüüd, et nädal peale Kadripäva olla tema ema majas Hans Langvits seda juttu rääkind, tema ise pole neid kuulnud vaid ta ema.

Tõnise ema Puhkama Anna Toots ütleb, et nädal peale Kadripäva pühapä õhtu tulnud Hans Langvits, Mats Langvits, Mihkel Ollino ja Endrek Kera ja rääkind tema majas Hans Langvits, et tema olnud Kristine Jürvetsoniga lepikus, aga Lisa Jürvetson tulnud peale; tema pannud jooksma ja kautand mütsi ära, otsind pool ööd oma mütsi. Sellepeale üttelnd siis Mats Langvits, et nad mitme mehega selle lapse valmis teinud. Ka Endrek Kera kiitlend ennast tüdreku juures käind olevat.

Hans Langvits ja Endrek Kera aeavad seda vastu.

Seepärast, et keegi seda pole tunnistand, et tüdreku juures käinud lihalikult, muud kui Viluvere nekrut Jakob Tölp, kes ütleb et ta 5 kuni 6 korda tüdreku juures ja igakord tema käest saanud, arvab kohus tema tunnistust tühjaks, sest et Jakob Tölp 1. detsembril soldanise läheb ja arvab, et se kedagi ei tee, et ta seda nüüd enese peale võtab, sest ühendas ennast kohus selle mõistusele: et Tõnis Jurs jääb lapse isaks tüdreku ütlemise järel ja maksab Tõnis Jurs Kristiina Jürvetsonile tema lapse ülespidamiseks seni kui laps kümne aastaseks saab iga aasta 10 rubla.

Ette tuli Saarissoo Jaan Tamman ja kaebas, et Sella Juhan Jürvetson olla metsakindrali herra ees rääkind, et Jõe Jaak Jõgis olla 23 palki parvega tämmudi aasta Pernu viinud ja neid äramüünud, aga need olla Jaak Jõgis kroonu metsast varastand, mis tema tahta tõeks teha. Juhan Jürvetson vastab, et tema seda mitte pole üttelnd, et varastand olla, ta on aga üttelnd, et Jaak Jõgis ka 23 palki olla viinud, ehk on need ka kroonu metsast toodud.

Talitaja Jüri Tilk tunnistab, et Juhan Jürvetson metsakindrali herra ees üttelnd, et Jaak Jõgis olla ka 23 palki tämmudi parvega alla viinud, ehk need on ka kroonu metsast.

Juhan Jürvetson nõuab, et Aeso Jaak Jõgise maa peal peab järel vaadatud saama, kas tema on oma maa pealt tämmudi 23 saepakku raiund, kui see jagu välja tuleb, on Jõgis süüta. Jäi poolele.

Protokolli nr 260 järel tulid ette Pert Erm ja näitas kohtu ees üht ülesvõtmise kirja, mis tema ametmeeste juures olles Aeso Jaak Jõgise maa pealt raiutud palgide kännude üle üles võtnud 26. augustil. Selle kirja järel on Aeso Jaak Jõgis oma maa pealt palka raiunud aastal 1874 talvel kuuse palka 163 tükki ja männa palka 29 tükki, kelle kännud keik leidnud.

Lauda sees, mis tema tämmudi ehitand, on 160 palki, senna juure 23 tükki, mis tema Pernu parvitsend, teeb keigest 183 palki ja kända on tema maa pealt leidnud, keik need kännud 192 tükki. Sellejärel jäävad 9 kändu veel üle.

Kohtumehed Jaan Saal, Madis Toomasson, Jaan Miil, Tõnis Enn ja Mihkel Andrekson tunnistavad, et nemad seal juures olnud ja on see Pert Ermist ülesvõetud kiri täiesti õige.

Metsavaht Mihkel Juurikas tunnistab niisama keik tõeks, mis ülemal nimetud.

Nende kännude seas on aga 3 tükki 9 tollised, teised on keik jämedamad, mõned ka kuni 23 tollised.

Aeso Jaak Jõgis ütleb, et tema sellega rahul ei ole, et teda nendaviisi teutud ja palgide vargaks tehtud.

Metsavaht Mihkel Juurikas tunnistab küsimise peale, et Selja Juhan olla Saarissoo Jaan Tammanile üttelnd mõisas keldre ees, et miks tema ta eest seisab ja ei anna teda üles. See olla siis olnud, kui metsakindrali herra siin Toris oli, et Selja Juhan seda rääkind.

Selja Juhan Jürvetson vastab, et tema nende roigaste pärast rääkind, mis Aeso Jaak Jõgis kroonu metsast raiund.

Metsavaht Mihkel Juurikas vastab selle peale, et need roikad juba kevadil Jaak Jõgisest metsaherrale äramakstud ja metsaherra käis alles Augusti kuul siin Toris.

Mart Lekstein tunnistab, et Juhan Jürvetson olla temale rääkind, et tema juba 2 aastat Jaak Jõgist püüdnud, aga nüüd olla ta tema käes, võida Jõgisele seda tervist viia, et tema nüüd ametist lahti saada, niisama ka metsavaht Jaan Tamman, sest nende palgide seas, mis Jõgis viinud, olla ka niisugusid, mis Jõgis mitte ostnud ei ole, see on nende 23 paku seas.

Rentnik Juntson ütleb, et tema sest ülemast jutust kedagi ei tea, ta olla küll Juhan Jürvetsoniga ühe vankre peal sõites linna poolt tulnud ja Sindi männikus Mart Leksteinist mööda sõitnud, kus Juhan ja Mart midagi rääkind mis ta ei tea.

Juhan Jürvetson aeab vastu, üeldes, et nenda tema rääkind ei ole, see olla vale.

Mart Lekstein ütleb, et Selja Juhan Sindi Lodja kõrtsis ja Sindi männikus temale ülemal nimetud asja rääkind.

Sai mõistetud: et Juhan Jürvetson läheb teutuse jutu perast 3 päva peale vangi. Ja et ta kohut ilmaasjata järel vedand.

Ette tuli Mart Kask ja kaebas, et Jaan Tilga naene Eeva olla tema lapsi sõimand. Eeva Tilk vastab, et tema lehm olla Mart Kase lastest pekstud ja seepärast olla tema lastele ütelnd, miks lehma peksavad.

Jüri Kalbus kaebas, et Torilaane Jüri Lingi koer olla tema jala nenda ära hammustand, et jalg praegu üsna haige ja mädanenud on. Jüri Link vastab, et Jüri Kalbus narrida tema koera, sest olla koer teda kiskund.

Sai mõistetud:

Et Jüri Link maksab Jüri Kalbusele 50 kop. Maksis ära.

Ette tuli Tõnis Lossman ja kaebas, et Andres Martson olla rääkind, et tema, Lossman, mõni laupa tagasi sohenaist Liisu Tiidet palumas käind, et mitte tema peale ei kaeba.

Andres Martson vastab, et Liisu Tiide olla temale seda rääkind, Tõnis olla teda palumas käind.

Jüri Ostrov tunnistab, et Andres Martson temale rääkind, et üks mees käind öösel ja tema Liisu Tiide käest küsind, kes seal käind, ja olla Liisu siis vastand, et Tõnis Lossman käind teda palumas.

Jäi poolele.

Ette tuli Tohera Jaan Tehver ja kaebas, et Tõnis Tohver olla teda teivaga peksa tahtnud ja oleks tema mitte kõrva saanud, siis oleks teivaga hoobi saanud.

Tüli tulnud nenda: Tõnis Tohvre õuest minna tee jõe ääre, mis kaardi järel. Sealt tahtnud tema oma ligund linad hobusega mäele tuua, aga Tõnis Tohver pole lasknud, pannud roeka ette; kui tema teda läinud keelma, tahtnud Tõnis Tohver teda lüja.

Tõnis Tohver vastab, et see tee olla tema õues ja olla see väga tallatud, nenda et enam läbi ei saa. Tema olla keelnud sealt läbi minemist ja muud ühtegi. Lüja ei ole tema teda tahtnud. Nuga olla temal küll kää olnud, kuida Jaan Tehver ütleb, aga sellega olnud töös, teinud räha ja luuda.

Jäi poolele.

Ette tuli Jüri Pool ja nõudis seks luba, et ta oma venna Jaani järlejäänud vaeste laste loomadest 3 looma nende vaeste laste kasuks võiks äramüja, sest et noort karja juure kasvab ja see maja neid keiki ei jõua üleval pidada.

Käemehed Tõnis Enn ja Andres Tilk ütlevad, et nemad ei luba neid loomi müja aga käemees Mihkel Diesfeld ütleb, et need loomad tarvis on müija ja raha vaeste laste kasuks intressi peale panna.

Sest et esimeses Piistaoja protokollis juba need 3 looma müimise jauks jäid sai mõistetud: et käemehed peavad selle eest muretsema, et need 3 elajast sügise mihklipävani müütud on, kui aga sennamaale alles müümata on, siis müüb vallavalitsus neid laste kasuks.

Ette tuli Tammiste valla Niitema Peet Valter ja kaebas, et tema tämmu Kilingi laadal Tori mehe Jaan Ostrovi käest 20 rbl eest ühe hobuse ostnud ja hobuse kodu toonud aga kodu olnud juba hobuse otsijad jälle ees ja viinud hobuse tema käest ära, aga oma raha pole ta kätte saanud.

Jaan Ostrov vastab, et ta seda hobust varastand karjamaalt, isa sadula ja valjad ligi võtnud ja hobuse Kilingi laadale viinud ja seal Tammiste mehele äramüünud 20 rubla eest. Kui ta vangi võetud olla Veske kõrtsi mees Jaan Ollino tema saapad ühe rubla võla eest tee peal ärariisunud ja tema saabaste see (säärede sees) olla tal 19 rubla raha olnud, kellest ta Jaan Ollinole aga ühetegi pole nimetand ja pidada see raha veel praegu saapa säärede sees olema.

Saab keiserliku Pernu sillakohtu hooleks selle palvega, et Jaan Ostrov, esimine hobusevaras Tori vallast, mitte enam Tori valda tagasi ei tule. (vt 237:23.07.74)

Ette tuli Tõnis Enn ja kaebas, et tal Selja koolihoone ehituse raha 91 rbl 85 kop saada. Kätte olla ta saanud 232 rbl ja 8 kop. Koolihoone ehituse raha pidand eestotsa 275 rbl olema ja olla see pealmine raha 48 rubla 93 kop järeltuleva asjade eest temal peale selle 275 rubla valla käest saada:

rihaluse väravad ja lingid 9 rbl, 1 vöörus 8 rbl, värvi raha 11.87, värvimise töö raha 7.10, värvi toomise raha 1.-, Selja Juhanil 1 langi eest 1.-, luhtakna hinged ja kruid -.64, luku kruid -.47, kruntvärvi raha -.35, müürisepal 3 päva eest 2.25, hautlangre 3 päva eest 1.50, lae kruid ja varava

kruid 2.60, tua aken 2.50, tua uks -.65.

Kokku 48 rbl ja 93 kop.

Peale selle pärib ahjurauade eest, mis tal kontrahti järgi pole panna olnud 5 rbl 84 kop. ja 9 akna eest, mis uuesti suuremaks pidand tegema 2 rbl, kokku 18 rbl ja selle aea eest, mis ta nüüd oma raha järel pidand ootama, aasta peale arvatud 7 kop rubla pealt intressi selle 91 rbl 85 kop eest.

Sellepeale vastab talitaja Jüri Tilk, et need ahjurauad on Tõnis Enn kauba järel pidand panema, sest ei maksa tema seda, niisama pole aknad nenda tehtud olnud, kuida niisugusi majal oleks tarvis läinud. Aknad olla liig veiksed olnud, pole nii suured olnud kui Tõnis Enn luband ja pidand tegema, seinad on viltu ja nii arvad olnud, et külmal aeal koguni võimalik pole olnud seal sees olla ja on keik se maja uuesti pidand topitud saama. Seepärast on tema see raha mis Tõnis Ennil veel oleks saada olnud, kinni pannud ja nõuab et kohus seda asja seletab.

Talitaja abiline Mart Martson ütleb, et Tõnis Enn on luband niisuured aknad teha, kui siit kohtutual ja on tema kohe kohtutua akendest mõõtu võtnud, ja kui seda pärast Selja koolitua akendega kokku pannud, leidnud, et Selja koolihoone aknad hulk veiksemad on, kui kohtutua aknad ja on tema Tõnis Ennile seda nimetand, aga Tõnis vastand, et tal temaga tegemist ei ole.

Volimees Aadu Tamm ütleb, et tema sel korral, kui maja järel vaadatud ja vastu võetud, et seinad mitme koha pealt viltu ja arvad olnud.

Volimehed Jaan Juntson, Andres Ollino, Tõnis Erm, Peet Avikson, Mihkel Saal, Endrek Vunk ja Jaan Hanson ja abilised Mart Saal, Mart Martson, Pert Erm ja Juhan Puust kes seda koolimaja ka vaatamas käind ja vastuvõtmisel olnud tunnistavad ja nimetlJuhan Puust, et tema ei teadnud kiita ega laita.

Pert Erm tunnistab, et väljastpoolt küll hea näitnud, aga muud ta pole sel sooja aeal võinud teada.

Mart Saal ütleb, et ta mitu korda seal käinud ja on siis ka näinud, et keik see maja kõlvata aru olnud ja mõned seinad viltu. Keik volimehed tunnistavad seda tõeks mis abilised kaeband, et seinad viltu, katus arja pealt lahti ja seinad arvad. Jääb poolele.

Ette tuli Jaan Tamman ja kaebas, et Selja koolimajas olla alles tegemata: uus ahe, sest vana ei kõlba, annab suitsu tuppa, ei anna sooja, sest ahe ei lähe ühe külje pealt koguniste soojaks. Rehe tua lagi on ligipanemata, siisama ka kooli tua lagi kinnitamata.

Tõnis Enn vastab, et tema käest keik see maja vastu võetud ja pole tal enam tegemist.

Talitaja Jüri Tilk nõuab, et Tõnis Enn peab need tööd uuesti ja hästi tegema, mis koolivanem Jaan Tamman eespool üles andnud.

Volimeeste kogu poolest on Selja koolihoone parandamise asjus talitaja Jüri Tilkale ja koolivanema ja volimehe Jaan Tammanile see vollmaht antud, seda asja kohtu hooleks anda, et kohus selle üle otsust teeb, kes seda parandamist peab tegema, kas vald ehk ehitaja Tõnis Enn.

Sai mõistetud:

Et need laed peab Tõnis Enn nenda tagema, et nad hästi ja head on. Ahju pärast peab talitaja Jüri Tilk üks potissepp tooma, kes seda ahju üle vaatab ametmeeste ja Tõnis Enni juuresolles. Kui siis ahe hästi tehtud ja temale kütmise läbi viga tulnud, peab valla kulu peale uus ahi tehtud saama. On aga ahjul tegemisest viga, siis vastab Tõnis Enn seda. Keik tööd peavad kuni 1. oktoobrini tehtud saama.

Ette tulid talitaja Jüri Tilk ja koolivanem Jaan Tamman ja nõudsid, et kohus peaks seda raha 59 Rbl kinni panema, mis kihelkonnakohtu mõistmise järel 25. sept. s.a. temale valla poolest peab Selja koolihoone ehituse raha peab makstud saama. Et raha peaks niikaua kinni jääma, kui ülem kohus prot. 314 asjus mõistust teinud.

Sai mõistetud:

Et kaebajad toovad kihelkonnakohtust selle raha kinnipidamise luba.

Ette tuli Pernu potisepameister Georg Karl Jürgenson ja andis teada, et tema koolivanema nõudmise peale Selja koolimaja ahju, mis Tõnis Enn ehitand, järelevaatand, seda poolele maha võtnud, peale selle, kui enne katsutud sai, kas ahe tõmmab, aga ahe ei tõmmand, ja on siis leidnud, et

leerid mitte seätud viisi järel pole tehtud, ja seda viisi ei või seda ahju kütta ega pruuki. Töö on muidu hästi tehtud. Selle viga läbi ei anna ahe ka mitte sooja.

Seal järelvaatamise juures on olnud koolivanem Jaan Tamman, talitaja abiline Mart Mertson, talitaja abiline Pert Erm, talitaja abiline Andres Ollino, peakohtumees Jaan Saal ja kohtumees Mihkel Andrekson. Keik need eespool nimetud ametmehed tunnistavad, et potisepameister neile need vead näitnud ja nemad sellejärel tema ütlemist kinnitavad.

Potisepameister Jürgenson ütleb küsimise peale uus ahjutegemine maksma tulema 8 rbl. kivid, uus krisekka, ahju rauad ja traat kui ka muud mis viil senna tarvis ümar 7 rbl. Summa 15 rbl.

G. K. Jürgenson pärib oma aea viitmise eest et seda ahju pidand tulema järelvatama 4 rbl.

Koolivanem J. Tamman andis posthobuste kulu üles, mis Pernust Selja koolimaja juure ja jälle Pernu tagasi - 6.30 kop.

Tõnis Enn, kes kohtu tuas oli, kui koolivanem Jaan Tamman potisepa meistri Jürgensoniga kohtu tuppa astus, läks vastu kohtu keelmist välja, kui kuulda sai, et potisepameister Selja koolihoone ahju üle järelvaatamist kohtu eest tahtis ülesanda. Ta läks nende sõnadega välja: "See asi ei puudu minusse". Peakohtumees kutsus teda uuesti väljast, aga ka selle peale ei tulnud Tõnis Enn kohtu ette. Sest ei võinud mõistus tehtud saada.

Ette tuli koolivanem Jaan Tamman ja kaebas, et teistkorda olla kohtu ees see otsus tehtud, et talitaja peab potiseppa muretsema, kes Selja koolihoone ahju, mis Tõnis Ennist tehtud, järelvaatab, ja kui leida kelle süü läbi ahi sant, kas tegija ehk liia kütmise läbi, siis vastab esimises tegija Tõnis Enn ja viimases vald uue ahju tegemise eest ja et nüüd potisepa meistri läbi tõeks tehtud, et ahi tegemisest vigane, sest nõuab et Tõnis Enn ka seda uut ahju mis tarvilik peab maksma ja ka seda raud ahju, mis senna koolimajasse häda pärast pidi muretsetud saama, omale võtab ja see hind 30 rubla välja maksab, sest see raud ahi sai seepärast ostetud, et Tõnis Ennist tehtud ahi ei kütnud.

Sai mõistetud: et Tõnis Enn peab see raud ahe omale võtma ja maksab see eest vallale 30 rbl ja see uus ahe, mis potisepa meistrist 15 rbl peale takseeritud jääb niisama Tõnis Enni maksa, kui ka see 10.30 kop kulu.

Ette tuli kaebaja Mihkel Avikson ja kaebas, et Jaan Avikson on tahtnud nende veisid karjamaa peal kokku laska ehk ühe karjamaa peal keia, kroonu metsas ja mitte Mihkel Aviksonist lubatud maial kui nende jäätmaade peal. Siis kui M. Avikson ja perenaene mõlemad väljas olid, siis on Jaan Avikson või Andres omad elajad kroonu metsas kokku lasknud ja siis on härjad kokku läinud ja Andrese härja maha aeanud, ja siis on Andres Mihkle härga peksnud.

Jaan Avikson vastab, et nemad on kroonu metsas veised lasknud ja seal on härjad metsas kokku läinud, ja on Andrese pisukse härja maha aianud, ja tema on siis appi läinud ja lõikand ühe vitsa kroonu metsast, kellega ta härgi löönud nenda et nad ära lahkund; rohkem pole peksnud. Ja on ka Mihkle karjasest räägitud, et pereme poolest luba kokku laska on.

Karjane Riina Leis ütleb, et nemad on tahtnud jäätmaade peal kokku laska, aga nemad ei ole lasknud maial kui kroonu metsas ja siis on Andres võtnud kase väädi ja on löönud ja on teist korda jälle kokku läinud, ikka on härga löönud ja Andres ja isa mõlemad on löönud.

Sai mõistetud: et Mihklel kaks härga olnud ja Andrese pisema härja kallale läinud, seal peab appi minema, et peavad rahul olema, et kellegil kahju pole sündind.

ette tuli Hans Miilberg ja kaivas, et Jüri Tölp on tema sia rukki lõikuse aegas maha löönud ja teda ennast peksnud ja karvad lahti kiskund ja Hanso sead on Jüri õues olnud. Siis on Hans tulnud ja üttelnd Jürile, miks ta on sea maha löönud. Jüri on vastand, miks sa lasksid oma sead minu õue. Siis kui ta koju läinud ja leidnud, et siga surnud, siis on ta Jüri juure läinud ja kutsund siga vaatama. Jüri on üttelnd mina tulen sinu siga vaatama.

Jüri Tölp ütleb, et tema on Hansu sigu tema õues näinud ja mitte neid peksnud, ja nende koer on võera sigade peale läinud ja sead on vastu hakkand ja siis on koera üle aia ära tõmmand, siis on sead ära läinud.

Riina Stroh tunnistab, et tema on tulnud rukkid leikamast ja näinud et Jüri Tölp ja naene on sigu peksnud aga ei ole näinud, kellega, kuulnud, et siad karind ja et Jüril üks puu käe olnud. Ja veel Liisu Stroh ütleb, et ta häält on kuulnud appihüüdmist, Hanso oma tütar on üttelnd, see on vist mede ätt.

Kai Stroh ütleb, et tema on näinud, et siga on värava vahel olnud ja ema on väravad kinni hoidnud, siis Jüri on siga peksnud puuga.

Liisu Tölp ütleb, et ta seda on kuulnud, et üks on appi karjund ja tema on siis vaatama hakkand, siis näinud, et seal kaks meest koos olnud ja kiskund. Ta vaatand kummas seal ka peksa saab, näinud et vestiga mees on käpakil olnud ja silmad on verised olnud ja kõrvad, ja võtnud karvu peast lahtiselt.

Ann Tölp, Jüri ema, ütleb nemad ei ole Hansu siga peksnud, ei ole ka väravad kinni hoidnud, ja Jüri Tölp on koguni karja aedas einu ajand ja seda on ka kuulnud, et Hansul ja Jüril on tüli olnud, aga pole näinud, mis seal on olnud.

Liisu Avikson ütleb, et ta on näinud, et Jüri on Hansu sea maha löönud. Jüri üttelnd - sa isi tegid seale aiged, siis on Hans Jürit löönud enne ja siis on Jüri vastu löönud. Siis on neil tüli tulnud.

Jüri Tölp ütleb, et Hans on tulnud tema juure ja üttelnd, Jüri on tema sea maha löönud. Tema on üttelnd et ta ei ole. Siis on Hans suure kivi võtnud ja Jürit visand, mis kohtu ees sai näidatud.

Sai mõistetud et selget tunnistust kummagil ei ole ja peksmise juures kui ka oma tüli juures. Ja ka tunnistus, et Jüri Tölp on seekord heinu ajand kui sead on peksa saanud. Leppisid ära.

Ette tuli Mart Lekstein ja kaebas, et Vastemõisa Marta Jaan Sander olla 7 nädali eest pühapäva öösel tema lauda peale tulnud ja seal tema tütreid peksnud.

Kadri Lekstein ütleb, et nimetud pühapal olla esiti Jaan Sander nende lauda peale tulnud, aga seal ühtegit teinud. Pärast tulnud üks teine mees veel ülesse ja olla see teda küündega kiskund, põlveli tema peal olnud ja teda peksnud.

Mari Lekstein räägib, et tema siis kui see teine poiss lauda pealt maha läind ja näinud, et selle teise poisil olla hall Mihkel Tammani moodi kuub selgas olnud, ja et Jakob Sander sel korral Andres tammanni juures olnud, pidand nemad arvama, et see Jakob Sander olnud.

Tõnis Lossman tunnistab, et Ueta Andres Tamman Andrese p. olla temale rääkind, et Mart Leksteini tütred olla peksa saanud, esiti läind Jaan Sander ja pärast seda Jakob Sander lauda peale.

Andres Tammani p Andres ütleb, et sel korral Jaan ja Jakob Sander küll neil olnud, aga pole nad Leksteinil käinud. Andres Tamman ütleb veel, et tema Tõnis Lossmanile kedagi pole rääkind. Jäi poolele.

Kohtu ette tuli Mihkel Elbson ja tema vastane Tõnis Tohv ja Jüri Tohv. Mihkel Elbson kaebab, et Tõnis Tohv on teda vargaks teinud, et M. Elbson on Tõnis Tohvi mesipuuaedas käinud ja on kohtumeest jälga vaatama viinud. Tõnis Tohv ütleb, et ta ei ole teda üttelnd aedas keivad, aga tema jälled seal olnud.

Leppisid ära.

Ette tuli kaebaja talitaja abiline Pert Erm ja andis kohtul ette, et sügise sillasõitmise aegus need kivitee kraavid, mis mõisa pajude vahel mitte pole puhastud saanud ja pärast sillasõitja käsu järel puhastud peavad saama. Said vallapoolest vallapävadega ära puhastud, ja need kes mitte pole käsku täitnud, Mihkel Tõnisson ütleb, et ta on käsku saanud, ei võinud vabandada, see töö on rahapärast ära tehtud.

Sai mõistetud et Mihkel Tõnisson maksab 8 päva aea sees 86 kop ära, et pole käsku täitnud.

Vene õpetaja kirja järel 7. nov. 1874 Nr 13 sai ette kutsutud Madli Kivisild ja temalt küsitud, miks ta oma tütart Liisat, 13 aastat vana, katsele pole saatnud. Ta vabandab ennast sellega, et tema tütar Hassleri vabrikus töös käia.

Sai mõistetud et Madli Kivisild peab õpetaja juurest tulevaks reedeks kohtule üks täht tooma, kas tütar lugeda mõistab.

Ette tulid Tohera küla peremehed keik Jüri Tomsoni tuaehitamise asjus. Peale selle kui see asi edasi tagasi läbi räägitud sai, ühendas ennast kohus selle mõistusele:

kui Jüri Tomson alla küla otsa oma tua ehitab, siis saab valla poolest niisama ehituseks abi, kui keik teised peremehed; kui aga vana koha peale tahab ehitada, ei saa valla poolest mingitsugu abi. Kaheksa päva antakse mõtlemise aega. Ülesse küla otsa ei saa ehituse ruumi.

Tohera Jüri Tohre tuaehituse asjus sai kohtu poolest see otsus tehtud: et ta uut tuba vana koha peale ei voi ehita, peab veel ootama jääma.

Ette tulid järelnimetatud peremehed ja andsid teada, et nad omad loomad suil 1875 kroonu metsa all sööta tahtvad nimelt:

Nr 1 Mädaoja metsa jaus:

Aviko Mihkel 5 looma, Torilaane Jüri 4, Torilaane Mihkel 2 -- Jõhve mets;

Torilaane Mihkel Puust 3, Võlli Mihkel 4, Võlli Jüri 3, Võlli Jaan 3, kangro Tõnis 3 -- Torilaane mets.

27 looma.

2. Pernmetsa jaus:

Vireksaare Mihkel 6 looma -- Vireknina mets.

Retsepa Jaan 6 looma, Retsepa Mihkel 3 -- Riisa rabas.

Puistaoja Jüri 5, Puusaare Jüri 2, Viinaaua Jüri 1 -- Pärnmetsa raba.

Riisa küla peale - 2 -- Riisa rabas.

25 looma.

3. Kingu Jüri Tilk metsa jaus:

Ristore Mart Toff 3 looma, Ristore Madis Tomson 3, Loimo Jüri Andrekson 3, Ristore Mihkel Elleson 1, Ristore Jaak Ostrov 1, Kõrreoja Jaan Tohv 1

Juske mets

Uru Peet Tehver 2 looma, Uru Mihkel Erm 2, Uru Karl Tölp 2, Lehmniidu Mihkel Tölp 2, Uru Tõnis Toomingas 2

Lammasella mets.

Liivaoja Hans Ollino 3, Tõnutua Tõnis 3, Küüne Jüri 3

Ristore metsas.

Murru Jaak Jurikson 2, Murru Mihkel Jurikson 2, Murru Mihkel Jürvetson 2, Murru Jaan Jürvetson 2, Laanega Madis Jurikson 1

Murru aru.

Kaseküla Jaan Jürvetson 4, Kaseküla Mihkel Andrekson 3, Kaseküla Mihkel Tuisk 2, Kaseküla Jaan Saal 2, Kaseküla Tõnis Saal 2, Raavi Jaan Erm 2, Pikkas Toomas Kask 2, Laasi Jaak Saal 2

Suurekiviaru.

Sitre Jaan Nuut 3, Sitre Karl Tuisk 4, Sella Juhan Jürvetson 3

Ragasella Mets.

Palkoja Mihkel Neerut 2, Suigu Tiidu Jaan 3, Suigu Andres Ostrov 3, Soo Jaak Ostrov 3.

Suigu Mets. Kokku 80 looma.

4 Soone metsavahi jaus

Elbi Mart Martson 1 loom, Elbi Mart Tuisk 2, Elbi Toomas Pool 2, Elbi Mihkel Tilk 2, Elbi Jakob Jürvetson 2, Muti Lepiku Juhan Toom 2, Muti Jüri Toom 3, Muti Mart Miilberg 2, Muti Aru Mart Saal 3, Muti Jaan Toom 1, Muti Karl Tohv 1, Reomurru Jüri Toom 1, Muti Aadu Toomasson 1, Männi Peet Jantson 2, Maasiksaare Tõnis Tasane 2, Mannare Andres Madisson 2, Mannare Madis Madisson 4, Mannare Tõnis Mitt 3, Männi Andres Tilk 2, Männi Jüri Kaufeld 2, Mannare Mihkel Jürvetson 3, Muti Jaan Jurikson 2, Muti Jüri Tohv 2

Paemurru.

Tammisaare Tõnis Ollino 4, Piistaoja Jüri Pool 5, Mannare Jüri Ollino 4, Mannare Jaan Jantson 4, Mannare Toomas Jantson 2, Mannare Mihkel Mann 3

69 looma.

Saarissoo metsa jaus

Viira Mihkel Tilk 4 looma, Tohera Andres Toht 10, Määranõmme Peet Tilk 2

Sopas.

Viidika Tõnis Ostrov 3, Kubja Mihkel Tamman 2, Kubja Andres Tamman 2

Melusaares.

Aeso Jaak Jõgis 6, Aeso Andres Tamman 5, Saarmakose Tõnis Jürvetson 5, Mäeoja Mart Lossman 5

Raudmännik.

Summa 44 looma.

Oreküla Tõnis Toomi jaus

Männiku Jüri Puust 3 looma, Töia Mihkel Saal 2, Töia Andres Kask 2, Järvaselle Jüri 4, Sillaotsa Juhan 2, Ülejõe Endrek Saal 1

Kõrtsi raba

Kose Mihkel Kukk 2, Tiidu Jaak Tölp 2, Ore Endrek Tölp 2, Paasima Jüri Tölp 5, Prii Mihkel Puust 3, Tölba Jaan Tölp 3, Kiisa Mihkel Kiisk 2, Vainu Mihkel 2, Kose Andres Kalbus 1, Mäeltmardi Mart 2

Oreküla mets.

Kõberaoja Tõnis 1, Lüüsi Toomas 2, Kõrvi Hans 2

Männik.

Summa 43 looma.

Ette tuli Aesoo Jaak Jõgis ja kaebas, et Jüri Lossmann olla temale rääkind, et vend Jaan peab ilma piletita kauplema ja peab tema kauba raha seas ka valsk õbe raha nähe. Tema läind siis senna ja küsind kauplemise piletid, aga Jaan Lossmanil pole piletid anda olnud. Siis küsind ka nende valsk rahade pärast ja olla Jaan Lossman esiti ütelnd, et ta need rahad kauba eest saanud ja ahju visand, aga pärast toonud ometi tema kätte, olnud siis 2 tükki 20-ne kopikused tina rahad.

Järi Lossman tunnistab, et Andres Tammani tütar Liisa olla temale rääkind, et Jaan Lossman täna vist valsk raha saanud, sest Mihkel Lekstein olla temale hõbe raha annud ja ütelnd, ära vaata, pista tasku. Sellepeale läind tema venna juure ja tahtnud venna raha näha, aga kui ütelnd, et ta valsk raha saanud, vaatand Jaan raha järel ja leidnud siis, et kaks tükki 20-ne kopikused tinast olnud tehtud. Seda rääkind siis Jaak Jõgisele.

Jaan Lossman vastab küsimise peale, et temal üks kauplemise pilet on, mis ta rentereist saanud. Selle valsk raha üle ei tea tema, kust seda saanud, ta on seda kauplemise eest saanud. Selle pileti eest on tema 5 rubla maksnud ja seda sel 15. aprillil võtnud. Mihkel Leksteini käest olla küll 15 kop. hõberaha saanud aga see pole mitte tuas vaid kambres olnud, kus ta raha saanud.

Andres Tamman tunnistab, et tema ka sel korral Urtsikul olnud ja vaatand kuidas lapsed seal mängind ühte viskamise mängu ja olla Mihkel Lekstein tema kõrvas olnud ja kuulnud ta, et Mihkel Lekstein Jaan Lossmani käest raha tahtnud vahetada, seda pole kuulnud kui palju ja olla Jaan Lossman siis vist ka vahetand, sest Mihkel Lekstein olla Jaan Lossmanile ütelnd: "pista tasku, ära vaata".

Mihkel Lekstein ütleb, et tema ei ole Jaan Lossmaniga raha vahetand, ostnud tema käest natuke ja andnud 15 kop. Seda ei ole tema Jaanile ütelnd, et peab vaatamata tasko pistma.

Pert Erm ja Mihkel Tilk, kes seda asja ka järelvaatamas käinud, ütlevad, et seda asja kõik niisama leidnud, kuida juba räägitud.

Pert Erm ja Mihkel Tilk tunnistavad veel, et nemad seal ütelnd, et juttudest aru saab, et ikka sest asjast juba ammu midagi teada võis olla, sest valsk rahast. Sellepeale vastand Andres Tamman: "kus seda nüüd enam saada, see inimene on juba surnud."

Andres Tamman tunnistab, et mineva aasta enne jõulu olla Peet Lekstein temale mõistu mööda rääkind, et valamisega võiks väga palju teenida, tema osata sõrmusid ja muud kallid asjad valada. Sõrmusid ei või kullassepp ka mitte parem valada kui tema. Tahtnud seda ka temale õpetada. Tema olnud sel korral haige. Valsk rahast ei ole sel korral kusagil kuulda olnud. Muud tema kedagi ei tea sest asjaast.

Peet Lekstein on märtsi kuu esimeste päevadest saanik surnud, jäi metsas puu alla.

Jääb keiserliku Pärnu sillakohtu hooleks.

Ette Tulid Piistaoja Mai Pool, Aleksander Raudsepp, Jaak Haas, Mihkel Kiisk, Tõnis Andrekson ja Vändra mees Jüri Juntson.

Mai Pool andis teada, et tahab Aleksander Raudsepat endale meheks võtta. Käemehed Aleksander Raudsepal ja Mai Poolil on Kiisa Mihkel Kiisk ja Kõrgoja Jaak Haas ja lubavad ja peavad nemad hoolega järelvaadata, et see maja mitte hooletuse läbi vaesuse sisse ei saa.

Aleksander Raudsep valitseb nimetud käemeestega seda Piistaoja alt talu nenda kaua kui pärija 21 aastat (kakskümmend üks aastat) vanaks on saanud. Kui pärija Jaan Pool enne seda peaks ärasurema, siis jääb see maja nenda samal viisil ema, võerasisa ja käemeeste valitsuse alla, kuni teine poeg täieealiseks saanud. Kui aga peaks ema enne ärasurema kui poeg täieealiseks saanud, siis on see laste käemeeste kohus seda siis kohtu ette tuua, et kohus ses asjas tarvituse järel uut toimendust teeb. Vaeste laste tütar Mari, tütar Miina, poeg Jaan, tütar Anna, poeg Jüri, tütar Liisa - käemehed on Tõnis Andrekson ja Jüri Jantson. Laste käemehed vaatavad selle järel, et vaeslaste vara, mis eelpool üleval, mitte kahandud ei saa.

Talivilja suurus jäi käemeeste lubamist mööda 16 vaka rukki peale ja suivili tarvilik seeme, mis koha äraandmise aeal majas peab olema.

Vaesed lapsed peavad majast kasvatud saama. Üks pool pütt räime, mis Jüri Juntson pärast Jaan Pooli surma annud, peavad laste varaks jääma.

1 kõrv mära hobune, 10 aast., 45 rubla, 1 ruun hobune 15 aast. 10 rubla, 1 härg 3 aast. 20 rbl., 1 kaheaastane härg 10 rbl, 1 lehm 10 aast 11 rbl, 1 lehm 8 aast 18 rbl, 2 lehma 3 aast. 30 rbl, 1 mullikas 2 aast 12 rbl, 1 aastane mullikas 8 rbl, 8 lammast 16 rbl, 2 siga 6 rbl 2 siga 2 rbl. 33 vak. rukkid, 10 vak. odre, 10 vak, kaeru, 3 vak lina seemed, 1 vakk nisu, 1 vilja kirst 11 vakane 1 vilja kirst 10 vak., 1 kirst 8 vak, 1 vilja pütt 10 vak 1- 9-vakane, 1- 5-vakane, 1- 2-vakane, 9 ummikut, 1 liha tünn, 2 õlle tanni, 2 vaati, 2 sarja, 1 linasari, 2 külimitu, 2 sõela, 1 saksa atter, 1 maa atter, 1 paar leht sahad, 2 raud äkit, 2 raud rege, 1 resla, 1 saan, 1 nahk rangid, 1 puu rangid, 2 leid, 1 telka, 3 riiete kapit, 1 piima kapi, 2 riiete kirstu, 1 piima kirn, 2 lassi, 1 koore kirn, 1 lina hari, 1 vask suga, 4 puu suga, 1 pulma laud, 2 pinki, 4 vikatit, 4 sirpi, 2 raud hangu, 1 tuur, 3 kirvest, 2 maakirvest, 2 labidast, 2 lükipakku, 2 höövelt, 2 oherdit, 1 vigla, 3 käsi saagi, 1 nurga saag, 2 peitelt, 2 tangid, 1 aamer, 1 linamasin, 1 tisler pink, 2 vokit, 1 leiva kapi, 1 veike kapi, 1 leiva lõime, 1 taari asten, 1 kuue pangene pada.

Ette tuli Madli Toru ja kaebas, et tal Mihkel Tasane käest 1873 aasta eest lapse kasvatamise raha saada olla 5 rbl. Mihkel Tasane vastab, et tal pole praegu raha ligi.

Veel pärib Madli Toru 5 pääva, mis ta ilma asjata pidand käima, sest et Mihkel Tasane üks kord ennast vabandand, 4 korda aga mitte.

Sai mõistetud:

Et Mihkel Tasane maksab Madli Torule 1873 aasta eest lapse raha 5 rbl ja 4 pääva eest maksab Marile 1 rbl ja et 4 korda vabandamata tulemata jääb, maksab 2 rbl trahvi valla laekasse. Pühapävaks ära maksa.

Ette tuli Tammisaare Tõnis Ollino ja kaebab, et Mart Mann tahta omale uut kambert tema sauna külge ehitada, aga tema ei luba seda. Tahab temast üsna lahti saada.

Mart Mann vastab, et tema mineva talve palgide eest 3 rbl välja and ja ei ole peremees teda keelnud neid palka osta, alles tämmudi olla tema ütelnd, et ei lase kammert ehitada, kus nüüd siis peab omad palgid panema.

Tõnis Ollino lubab Mart Manna veel üks aasta oma juures elada aga mitte kauem.

Kohus ei või peremeest sundida Mart Manna oma juures pidada, kui ise õigeks ei saa.

Ette kutsuti Tõnis Jürgens ja sai temalt ärasurnud Jüri Schmidti raamatu järel 3 rubla päritud, mis Schmidt Tõnis Jürgensi eest Riina Lilinthalile lapse ülespidamiseks maksnud.

Tõnis Jürgens vastab, et ta ei tea ütelda, et tõsi, aga ei tea ka vastu aeada.

Tõnis Jürgens lubab seda 3 rbl Suiste pühadeks s.s. äramaksa, miska Mihkel Jürvetson ka rahu on.

Tõnis Jürgens laenas Mihkel Jürvetsoni käest 40 kop.

Ette tuli Mihkel Jürvetson ja kaebas, et Tõnis Puussaar ei ole siiamaale temale see 3 rbl veel mitte äramaksnud, mis Tõnis Schmidti käest võtnud ja kohus juba kahe aasta eest maksa mõistnud.

Tõnis Puussaar vastab, et ei ole siiamaale veel maksa saanud.

Tõnis Puussaar lubab see raha tuleva laupäevaks, s.o. 4. mail s.a. politsei kohtusse sisse maksa, misga Mihkel Jürvetson rahu on.

Tõnis Puussaar laenas M. Jürvetsoni käest 40 kop.

Ette tuli Andres Toht ja kaebas, et tal Tõnis Puussaare käest saada olla 32 rubla mis kohus juba rohkem kahe aasta eest maksa mõistnud, aga pole siiamaale kätte saanud.

Tõnis Puussaar ei või seda vabandada, ütleb aga, et vogtei kohus temale kaupmehe Frei pärimist 65 rbl maksa mõistnud, kellest aga siiamaale 22 rbl alles äramaksnud, ja ei jõua enne teistele maksa, kui see Frei raha makstud saab, mispeale igas nädalis omast teenistusest 1 rbl maksab.

See pärimine saab politsei kohtusse saadetud.

Ette tuli Gottleb Ritter ja kaebas, et tal Tõnis Puussaarel käest 5 rubla saada olla.

Tõnis Puussaar tõendab seda ja lubab see raha tänase pävast 5 nädali aea sees Pernu Peet Kornfeldi kätte sissemaksa, kust Gottleb Ritter seda kätte saab.

Tõnis Puussaar tunnistab kohtu ees, et tal Ado Tammele maksa olla 3 rubla.

Ette tuli Kolmetarga Ann Tilk ja kaebas, et mineva kevadi Rätsiku Juhan Ruusiga seda kupa teinud, et rendib oma maa Ruusile 3 aasta peale nenda, et Juhan saab vilja, aga keik põhke jääb temale. Heinaga olnud nenda, et teeb Juhaniga heina seltsis ära ja peab keik hein tema maa peal ärasöödetud saama. Tema jauks jäänud siis 1 lehm ja 2 lammast, aga Juhan Ruus olla heindest 2 koormad äravõtnud ja omale viinud ja olla temal seeläbi suur heina puudus tulnud. Tema hobune olnud kauba järel Juhani kä tööd teha; aga et hobune väga vaeseks jäänud, võtnud seda Juhani käest õpetajahärra käsu peale ära. Siis olla Juhan tema kesa põllu peale linu teinud ja see kesa põld seeläbi ilma sõnnikuta jäänud. Tema ei jäta oma maad mitte enam Juhan Ruusi kätte, sest et õpetaja seda mitte enam ei luba ja siis pärib need 2 koormad heinu, mis Juhan äraviinud.

Sellepeale vastab Juhan Ruus, et nende kaup nenda olnud: tema maksab Ann Tilgale täis rent 20 rubla 72 kop aasta pealt. Riistade kulu eest olla Anne eest magasini võlga maksnud 2 vakka rukkid ja 1 vakk kaeru. Vili pidand temale ja põhk An Tilkale jääma. Heina pidand nad seltsis keik s.o. Anne ja ta oma heinamaa peal tegema, nii kaua kui heina teha olla (mis Ann Tilk tõendab), vilja koristama ja rukkid peksa aitama; selle eest saanud 1 vakk odre.

Need 2 koormad heinu olla küll omale viinud, aga need pole mitte Ann Tilga numre heinamaa pealt, vaid ühe nuuma heinamaapealt tehtud, mis juba ka enne Ann Tilga pruuki olnud. Tema ei ole tahtnud seda nuumaheinamaad ära teha, aga Ann Tilk palund teda, et peab seda ärategema.

Ann Tilk vastab, et see pole tõsi, kui Juhan ütleb, et tema olla Juhanit palunud seda nuumaheinamaad ära teha; oleks Juhan ütelnd, et seda heinamaad ei tee, oleks ta seda ise teinud. Need 2 koormad heinu on sest nuumaheinamaast tehtud. Selle heinamaa on nad seltsis ärateinud ja saanud pool sellest õpetajale nuumaks, aga oleks pidand see teine pool tema maa peal ärasöödetud saama (niisama kui keik hein), aga Juhan on see järeljäänud pool veel pooleks võtnud ja viind siis sest se üks pool (2 koormad) omale koju ja teised 2 koormad jäänud siis tema maa peal söötmise jauks. Need on need 2 kooramd, mis nüüd pärib.

Juhan Ruus tõendab seda, ütleb aga, et kauba järel pidand Anne loomad mis tema käes olnud, kuni Jüripäevani tema juure jääma, aga Ann olla lehmad juba küünlapävast saadik tema pruukimise alt ära võtnud.

Sai mõistetud: et Juhan Ruus maksab ühe koorma heinde eest Ann Tilgale 5 rubla kaheksa päva sees. Muud ei või teine teise käest ühtigi pärida.

Ette tuli Jüri Reiman ja kaebas, et ta Jaan Tölba pärast ilma asjata kohtusse pidand tulema 4 korda ja pärib selle eest maksu.

Jaan Tölp ei või seda vabandada, et ei ole tulnud. Sest et leitud sai, et 3 päva ta pole tulnd. Sai mõistetud: et Jaan Tölp maksab Jüri Reimanile 3 päva eest 75 kop ja et kohtuse käsu järel pole tulnud, läheb 24 tunni peale vangi.

Ette tuli Toomas Tasane ja kaebas, et Jüri Andreksonile tema lahtiostmiseks 95 laenand, kellest 30 rubla makstud olla, nenda, et praegu veel 65 rubla saada olla. Selle raha peale olla käemehed olnud Vanksi Peet Andrekson ja Andres Andrekson; aga et siiamaale seda raha veel pole kätte saanud, nõuab, et käemehed peavad maksma.

Peet Andrekson tõendab, et tema küll selle venna Jüri lahtiostmiseks laenatud raha peale käemees olnud ja pidand tema teades ka Jaak Tasane raha käemees olema. Ta vend Jüri elada praegu Sindi vabrikus, et aga teenistus praegu vaene, sest ei ole maksa võinud.

Jäi sellepeale, et Peet Andrekson teeb oma vennale Jürile pakki, et peab seda raha maksma hakkama. Kui mitte õigeks ajaks ei saa, annavad seda kohtule üles.

Ette tuli Ado Tamm ja kaebas, et 5 aasta eest olla Mihkel Essenberg temale rääkind, et Siitan Madise majasse peab tema majast asju vargsel viisil viitama. Selle jutu peale läinud ta Madise korterisse ja leidnud sealt 1 paar pastlid sängist õlge alt, mis ta selgeste omaks tunneb. kord kadund tal korraga 5 paari pastlid ära. Madis Siitan ja Andres Pahn läinud isekeskes selleüle riidu, et üks ühe ja teine teise peale aeand.

Andres Pahn vastab, et tema ei ole neid pastlid varastand, neid on ehk Madis Siitan varastand.

Madis Siitan vastab, et tema ei ole neid varastand, vaid Andres Pahn on neid varastand ja käsknud tema naest sängi õlge alla panna.

Andres Pahn ütleb, et Madis Siitan on teda mitu korda käsknud varastada, aga ta pole seda teinud, Madis ise aga olla mitu korda Ado Tamme kapist salaja söönud ja varastand. Ütleb veel, et olla Ado Tamme juurest 1 paar pastlad toonud.

Sai mõistetud: et kummagi saab 15 hoopi vitsu.

Ette tuli koolivanem Jüri Tilk ja kaebas, et Rätsepa Mihkel Avikson olla pahaste tema kohta rääkind.

Mihkel Avikson ütleb, et ei tea kedagi.

Jüri Parm tunnistab, et Mihkel Avikson, tema, Mihkel Tilk, Saarmakose Tõnis Jürvetson, olla seltsis mõisast läinud ja olla Mihkel Avikson ütelnd, et teda tehtud täna keige rumalamaks inimeseks, aga Puussaare Jüri Tilk (koolivanem) vaadaku enese ette, kas tema ei teadnud, et see laps silla all oli.

Mis peale see ütlemine olnud, ei tea tema.

Kohtumees Mihkel Tilk tunnistab, et tema ülemal nimetud meeste seltsis kodu läinud ja olla siis Mihkel Avikson ütelnd, et teda täna keigerumalamaks inimeseks tehtud, tema lapsed ei pea oskama lugeda, aga teme võida igaühe ees lugeda oma lapsed laska, aga Puussaare Jüri Tilk, niisugune kuradi siga, vaadaku aga oma ette, teeb hooralapsi valmis ja matab neid silla alla.

Sellepeale vastab Mihkel Avikson, et ta pole seda ütelnd, ta pole mitte Jüri Tilga kohta ütelnd, et laps silla all olnud, pole ka mitte "kuradi siga" ütelnd.

Jäi poolele.

Ette tuli Juula Kornfeld ja kaebas, et Jaan Pärson oma tütre temale 4 nädalid enne Mihkle päva karjatseks annud, ja nüüd tulnud ja rääkind, et ema haige ja viinud teda emat vaatama, aga pole enam tagasi toonud. See olnud 2 nädalid pärast Jüripäva.

Jaan Pärson vastab, et kui Jüri Kornfeld tema tütre enese juure võtnud, luband koolitamise eest hoolt kanda, aga ei ole seda teinud, on ka tema tütart une pealt peksnud, ega pea temale süia andma. Seepärast on tütre äravõtnud ja Jüri Lossmani juure kaubelnd.

Sai mõistetud: et Jaan Pärson peab oma tütre 13-mal mail vana peremehe juure tagasi viima.

Ette tuli talitaja Jüri Tilk ja kaebas külakubja Madis Juriksoni peale, et ta valla käsud mitte õiete pole annud, mis vallavalitsuse poolest antud saanud.

Sai seekord andeks antud et lubas edespidi parem hoolt kanda.

Ette tuli Hans Volmerson ja kaebas, et ta lihade pühade järel sel pühapäval Ülejõe kõrtsist tahtnud kodu minna, tee peal aga Jaan Puss ja Andres Kell temale järele tulnud ja kohe teivaga teda maha löönud.

Jaan Puss ütleb, et küll järel läind, aga pole mitte löönud vaid on ise lüia saanud.

Andres Kell tõendab, et Hans Volmerson peksa saanud ja olla tema korda löönud.

Jaan Saal, kes ühes Hans Volmersoniga läinud, ütleb, et Jaan Puss, Andres Kell ja Mart Puss on järel tulnud. Rema läind ees. Korraga näind et Hans Volmerson nende vahel maas olnud ja ei tea, kes Hansu maha löönud, läind Hansu appi ja on ka ise peksa saanud.

Tõnis Erm, kes nendega ka ühes läind, on Ülejõe kõrtsis liiku ostnud, et Mart Puss tema nooda pära jõest välja toonud. Jaan Puss ja Andres kell tulnud järel ja on Hans Volmersoni veriseks peksnud.

Sai mõistetud:

et Jaan Puss ja Andres Kell saavad kummagi 25 hoopi vitsu see eest, et pühapäval tee pääl röövle tööd teind ja maksavad kummagi 80 kop Hans Volmersoni ja Jaan Saali mütside eest, mis nad äravõtnud.

Ette tuli Jüri Ostrov ja kaebas, et Mihkel Mihkelson on tema käest mineva kevadi 1 vakk kardulid ostnud, mis 60 kop pidand maksma, aga on siiamaale alles võlgu.

Mihkel Mihkelson tõendab, et on Jüri Ostrovi käest vakk kardulid võtnud, aga kardulid olnud kibedad. Seda on Jürile rääkind. Jüri vastand, võib tagasi tuua, kui ta poeg teine pä tuleb. Kardulid ei ole tagasi annud. Jüri Ostrov pärib üks 2 1/2 vakane kott, mis Mihkelson äramäändand. Mihkelson tõendab seda.

Sai mõistetud: et Mihkel Mihkelson maksab 8 päva aea sees kardulite eest 60 kop ja koti eest 60 kop Jüri Ostrovile.

Et Mihkel Mihkelson kohtu eest seeläbi ropp ja rumal oli, et ütles, temal pole vallakohtu mõistusega tegemist, seda peab linna kohus seletama, tema seda ei täida, sai 24 tunni peale vangi pantud.

Ette tuli talitaja Jüri Tilk ja kaebas, et Jaak Nuutil olla põllud külimata ja suured magasi võlad, mis juba vallavalitsust kartma panevad, et ta oma maja eest enam ei jõua hea olla.

Jaak Nuut palub armu ja tõutab ühe nädali aea sees keik oma asjad parandada ja omad põllud külida.

Talitaja lubab veel armu anda ja saab nädali aea sees järel vaadatud, kas Jaak Nuut oma lubamist täitnud.

Ette tuli Ann Ostrov Jaani naene ja kaebas, et tal tütar Mari kaks aastat Andres Tohvre juures karjaseks olnud ja selle aea sees mitte rohkem kui 2 särki, ühe kuhta ja ühe kördi ja ühe jaki saanud.

Andres Tohver vastab, et tüdrek peale nende ülemal nimetud asjade veel saanud ühe paari sukki, paari kindid ja siis on temale 2 rätikut ostnud.

Ann Ostrov vastab, et sukki ei ole saanud, rätikud on ka küll saanud.

Sai mõistetud: et Andres Tohver peab Mari Ostrovile veel juure tegema 2 särki ja üks kört. Kört tuleva kevadi teha, särgid varsti kätte.

Ette tuli möldermeister franz ja kaebas, et tema kõrtsimees Jaan Ollino olla nii õel, peksa seal inimesi, ühte ja teist, Jaak Nuut olla ka seal peksa Jaani käest saanud ja kui tema Jaak Jõgisega seda asja seletama läind, olnud Jaan Ollino ropp tema vastu ja üttelnd, mis sina siit tahad, ja kui Jaan Jõgis veel rääkind ja teda noomind, tahtnud ka Jaaku peksa. Tema ei olla sellega rahu.

Jaak Nuut tuli siis ette ja kaebas, et tema kevadi Veske kõrtsis viina maha loksutand, mis eest tema 6 kop maksnud, aga pärast pärind kõrtsimees tema käest poole korteri viina eest 8 kop, ja seda viina pole ta võtnudki. Kui ta seda pole maksnud, saanud Jaan Ollino käest lömmo põhaga peksa, tõmmand teda maha ja sõkkund teda saabastega. Pärib 25 rubla selle peksu eest.

Jaan Ollino vastab, et Jaak Nuut viina võtnud aga pole tahtnud maksa ja kui ta maksu pärind, hakand Jaak teda ja viimaks tema naest sõimama. Sellepeale hakand tema Jaagu rinda kinni ja naene võtnud siis tema taskust 8 kop. ära ja olla siis tema naene teda 3 korda piitsaga löönud. Peksnud ei olla Jaaku.

Jaak Jõgis tunnistab, et tema möldre Frantsu juures olnud ja tulnud siis Jaak Nuut Frantsu juure joobnud peaga, silmad sinised ja kaeband, et Jaan Ollino teda peksnud. Nad läind siis kõrtsi ja küsind kõrtsimehe käest järel, mis Jaaku peksnud. Jaan Ollino vastand, et tema joobnud inimest välja visand ja üttelnd siis ka Frantsule: "mis sul minuga tegemist, mul on sinuga, aga sinul minuga kedagi tegemist", ja kui Frants küsind, mis tal siis saada on, vastand Jaan Ollino, et 68 kop olla saada.

Jaan Ollino olla Jaak Nuuti kaks korda maha lükkand ja olla tema teda keelnud seda tegamast. Nad hakkand Jaaguga vaidlema, olnud mõlemad joobnud.

Vastastikku tulid ette möldermeister Frants ja kõrtsimees Jaan Ollino ja ütleb Jaan Ollino mölder Frantsule mitu korda "sina".

Franz ütleb, et temal rendi läbi Jaan Ollino käest üks rubla saada olnud ja olla sellepeale pool toopi viina tuua lasknud.

Jüri Kask tunnistab, et tema ka sel korral Veski kõrtsis olnud ja olla tema seal olnud, kui Franz seda pärima tulnud, miks Jaan Ollino Jaak Nuuti peksnud ja vastand siis Jaan Ollino, et mis sinul sellega tegemist, sul on minule võlgu. Näinud ka, et ta Jaak Nuudi mahalükkand.

Kõrtsimees Jaan Ollino vastab, et see rendist jäänud võlg, 1 rubla, on kohe teisel päval õiendud viina, õlle ja papirosidega, kelle pealt veel raha tagasi saanud.

Möldermeister Franz vastab, et see mitte tõsi ei ole, täht rendi üle olnud 124 rubla ja 125 rubla pidand olema.

Jaan Ollino vastab, et täht on kirjutud 125 rubla peale.

Jaak Nuudi asi jäi poolele.

Sai mõistetud: et Jaan Ollino maksab vaeste laekasse 1 rubla trahvi 8 päva sees. Makstud.

Protokolli nr 177 järel tuli ette Mihkel Tilk ja tunnistab tema, et Sookoni Jaak Nuuti vassam silm olla enne kui tema Veske kõrtsis peksa saanud, tugevasti siniseks löödud. Jaak Nuut olla ise rääkind, et silm parve aeru külge läind, aga üks võeras mees rääkind, et ta Alliste kõrtsis kiskund. Veske kõrtsi peksust ei tea tema ühtegi.

Leppisid ära.

Ette tuli talitaja Jüri Tilk ja kaebas et tal Veske kõrtsi Jaan Ollino käest 7 rbl 50 kop saada olla, kellest 8 pudel õlle eest 48 kop maha läheb, nenda et veel 7 rbl 2 kop saada olla.

Jaan Ollino tõendab seda 7 rbl 2 kop et võlgu on.

Sai mõistetud: et Jaan Ollino peab se 7 rbl ja 2 kop 8 päva aea sees äramaksma.

ette tuli Mihkel Kukk ja kaebas et tal Muraka Tõnis Kiiti käest palka saada olla 1 kasukas, 1 kuub, villane, 2 paari linasid püksa, 2 paari kindad ja palga vilja 1 külimit rukkid. Sauna ehituse juure on 5 palki a 20 kop annud, teinud 2 aknad ja laenanud 25 kubu õlga.

Tõnis Kiit vastab ja tõendab, et 1 kasukas, 1 kuub, 2 paari linased püksid, 2 paari kindad saamata olla, 1 külimit rukkid olla ka alles saamata, sauna jauks pole mitte rohkem kui 4 puud võtnud. Tema olla Mihkel Kukele karduli keldre jauks 6 puud annud, aknad on võlgu, õlga pole mitte rohkem kui 10 kubu võtnud. Tõnis ütleb aga, et Mihkel Kukk pole mitte täie, vaid poole aasta, see on pooliti teda teeninud. Mihkel teinud temale 1 1/2 nädalid ja omale 1 nädal aasta läbi.

Mihkel Kuke naine Anu pärib Tõnis Kiiti käest 9 päva eest palka, mis temale teinud aga praegu alles võlgu.

Tõnis Kiit vastab, et Anu mitte rohkem kui 6 päva temal olnud; kaeru pole olnud kokkupanemas kuida Madis Kukk ütleb. Korteri eest luband 2 nädalid teha ja maa eest, mis Mihkel Kuke kä olnud ka 2 nädalid.

Mihkel Kukk vastab, et ta oleks korteri eest 2 nädalid teinud, kui Tõnis tena lehma kauba järel oleks lasknud heinamaas käinud. Nende keldre jauks antud palgide eest olla tema ühe saepaku Tõnisele annud.

Kohus arvab, et Mihkel Kukk peab saama:

1 kasukas 6 Rbl; Kuube ei saa, 2 paari linased püksid, 1 Rbl, 2 ppari kindad 50 kop., 1 külimit rukkid 75 kop., 4 ja pool palki 90 kop., 2 aknad võib ära võtta kui tahab. 15 kubu õlga 90 kop., 16 ja pool päva a 30 kop pärib Tõnis Kiit 4.95. Tõnisel veel Mihklele maksa 5.10 kop.

Sai mõistetud: et Tõnis Kiit peab Mihkel Kukele 8 päva sees maksma 5 Rbl 10 kop.

Ette tuli Anu Kukk ja kaebas, et tema Tõnis Kiiti naesele tööd teinud mis võlgu: 1 leisika linu kedrand 3 rbl 2 naela niiti 50 kop 2 naela villast lõnga 20 kop 1 lapse kört annud 50 kop 1/2 naela peenikest linast lõnga 20 kop 4 sulase särki õmmelnd 20 kop 1 särk peremehele õmmelnd 20 3 laste särki õmmelnd 20 kop 1 külimit kardulid võtnud 20 kop 6rbl 5 kop.

Tõnis Kiit vastab, et 19 naela linu on kedrand ja on võlgu, 1 naela niiti on kedratud ja võlgu küll, pidand aga selle eest jääma, et hobune 2 pääva Anu õe Mari Lauri kä olnud. 1 naela villast lõngakedramist on võlgu. 1 lapse kört on võlgu. Veerand naela lõnga on kedrand ja võlgu 4 sulase särki, 1 peremehe särk ja 3 laste särki õmlus on keik makstud. 1 külimit kardulid on makstud. $ Kohus arvas:

19 ja pool naela kedrus 2 Rbl 92 ja pool kop., 1 ja pool naela niiti kedrus 37 ja pool kop.; 1 ja pool naela villast lõnga kedrus 15 kop.; 1 lapse kört 50 kop.; pool naela peenikest linast lõnga 20 kop.; 8 särgi hind pooleks 77 ja pool kop.; 1 külimit kardulid pooleks 10 kop.

Sai mõistetud: et Tõnis Kiit maksab 8 päva aea sees Anu Kukele 5 Rbl ja 2 ja pool kop.

Ette tuli Mart Mann ja kaebas, et Tõnis Ollino ei lubada temal sõnnikut senna maa peale panna, mis tema juba ammu pruukind. Tõnis Ollino vastab, et Mart Mann olla luband kevadi kohtu ees, et mitte enam kui 2 lammast ei pea, üks lehm ja üks hobune, aga nüüd olla Mardil 5 lammast, kaks lehma ja hobune. Seepärast, et mitte oma lubamist pole pidanud, ei luba ka sõnnikut senna panna.

Sai mõistetud: et Mart Mann võib oma sõnnik senna maa peale vedada.

Ette tuli Kadri Volmerson, käemees isa, ja kaebas, et Sohlu Mihkel Lamstern temaga lihalikult eland nenda, et tal 1873 kaks nädalid enne Mihkle päva laps olnud. Juba mitu aastat aega hakand Mihkel Lamstern teda narrima.

Mihkel Lamstern vastab, et see laps mitte tema ei ole, tal pole temaga kedagi tegemist, pole temasse puutund. Mihkel Lamstern tõi õpetaja käest ühe tunnistuse kirja, mis nenda:

"Selle kirja läbi annan ma teada, et Kadri Volmerson mulle on tunnistand, et see üks Võlli poiss on olnud, kes teda nääri öösel on äraraiskand ja et tema enne sedasama juttu mulle on rääkind. Torgel, 14. juuni 1874. Offe."

Mihkel Lamsterni käest küsitud, millal tema Volmersonil käinud, ütleb, et nädal enne jõulu seal käind, õhtu kell 7, aga pole tema mitte tüdreku juure saanud ega kätt tema külge pannud.

Peeter Sempelson, keda tunnistuseks üles antud, et kedagi sest asjast ei tea. Jäi poolele.

Protokolli nr 207 järel sai ette kutsutud Taali kõrtsimees Juhan Jantson ja tunnistab tema, et aastal 1872 oktoober 8mal Taali laadal Kadri Volmerson kaupmeeste sellidega ühes üksikus kambres, mis sel päval mitte pruukimise jauks, vaid kinni olnud, sees olnud õhtu aeal, ja üks teine tüdrek temaga ligi, keda ta aga mitte pole tunnud. Kaupmehe sellid olnud üks Kreischmanni juurest Pernust, aga teist pole tunnud. See olnud umbes kell 9 ehk 10 õhtu. Kui kaua nad seal sees olnud, ei tea tema, kui aga neid sealt kambrest, kus kellegil tegemist polnud, leidnud, aeand neid kohe välja.

Oja Peet Koch tunnistab, et nemad küll koos Mihkel Lamsterniga õhtu kella 8 aeal sügise mineval aastal Uetal käinud, ka kambers käind aga mitte tüdreku ligi saanud. Nad olnud natuke aega seal ja tulnud siis mõlemad seltsis ära.

Kadri Volmerson aeab Peet Kohhi tunnistust valeks ütleb, et Peet ja Mihkel ülemineva sügise neil käinud ja olla siis Mihkel Lamstern tema juure jäänud. Peet Koch aeab seda vastu.

Kadri Volmerson tõendab Juhan Jantsoni juttu ja ütleb, et Ann Miilberg temaga ühes olnud. Kadri Volmersoni käest küsitud, kas tal ehk veel tunnistusi anda, vastab, et ei ole.

Seepärast, et Kadri Volmerson ise õpetajale tunnistand, et tema ühe Võlli poisiga (Mihkel Erm, lugemata poiss) raiskus olla, Juhan Jantsoni tunnistus aga näitab, et Kadri Volmerson liiderlikku elu elanud sest ühendas kohus ennast selle mõistusele: et Kadri Volmerson ei või Mihkel Lamsterni käest ühtegi pärida.

ette tuli Jaan Siler ja kaebas, et tema tütar Liisu, 12 aastane, mineva kevadi 3 nädalid pärast Jüripäva Töija Andres Kase juure karjatseks saanud. Sügise Kokka laada aeal jään tema jalg haigeks ja Mardipäva nädalal pidand teda kodu tooma sest Andres kask pole tütre jala parandamiseks kedagi teinud. Ta parandand kuni pärast jõuluni seda jalga. Nõuab tütre söömise ja parandamise eest 3 vakka rukkid.

Andres Kask vastab, et tüdreku jalg haigeks saanud ja tema seda küll parandada katsund, aga olla Jaan Siller tüdrekut keelu vastu äraviinud. Kui tüdrek terveks saanud, käsknud teda tagasi tuua, aga Jaan Siller pole toonud.

Seepärast et Jaan Siller, kehva mees, vist mitte nalja pärast oma tütart, kellest temal mingisugust abi ei ole sügise vastu talvet, kodu ei oleks võtnud vaid seda selle häda pärast tegi, et tütre jalg parandud ei saanud, ühendas ennast kohus selle mõistusele: et Andres Kask maksab Jaan Sillerile 2 vakka rukkid 8 päva aea sees.

Seepärast, et Andres kask mitte õigel aeal kohtu ette pole tulnud, seeläbi sõnakuulmatu on, sai temale mõistetud: et maksab vaeste laekasse 50 kop trahvi 8 päva aea sees.

Ette tuli Tani Mihkel Tasane ja kaebas, et Tani Jaak tasase karjane Juhan Lepman ja Jaak Perna karjane Jaak Pern olla tämmudise sui temale koerust teinud, haavu koorind, tema loomi peksnud, aiast saare sõsasid leikand ja õnapuu aidas käind, kus ta neid kinni võtnud ja mütsi Jaak Perna poisi peast võtnud.

Karjatsed aeavad seda keik vasta, ütlevad, et küll Mihkel Tasase aia taga olnud, aga mitte aedas. Toomas Tasase poiss ütleb, et üks saar on leigatud.

Said noomitud ja rahule arvatud.

Mihkel Kiisk andis kohtu ees teada, et Tölba Jaan Tölpa noor täkk olnud karajamaal lahti ja kardab tema, et tema noor mära olla rikutud. Kui see peaks olema, siis nõuab kohut selle pärast.

Ette tuli Sookõrtsi Mart Nuut ja kaebas, et sügisel 2 aasta eest, see on 2. oktoobril 1872 Vändra mehe Tõnis Madissoniga on 4 lisikast oma linu Taali laadale saatnud ja pole käsknud alamalt müja kui 280 kop leisik. Ta olla küll linad ära müünud, aga pole temale enam kui 6 rubla raha toonud. Pidanud aga tooma 11 rbl 20 kop. Pärib seepärast veel 5 rbl 20 kop. Linad olla tema Toris juba äramüünud ja ka seda ülalnimetud hinda saanud.

Vändra Toomas Madisson, Tõnise isa, ütleb, et Mart Nuut ei ole linadele hinda peale pannud.

Tõnis Madisson ütleb niisama, et Mart Nuut ei ole linadele hinda peale pannud. Temal olnud endal ka linad ja müünud keik siin Tori mõisas kaupmehele ära seltsis. Tal omal olnud vaesemad linad kui Mart Nuutil ja pole tema enam saanud kui 1,50 kop läbisegamini ühe leisika eest.

Mart Martson tunnistab, et temal neid lina seltsi seekord ka kauplemas käind ja olnud Dreihand linad, aga mis hind selkorral olnud, ei mäleta tema, temal jäänud seepärast kauplemata, et Mart Nuut liig palju nõudnud arvad, et see lina hind sel aastal 2,50 kop leisik olnud.

Seepärast, et keegi oma peale ühte asja müja võtab, ilma et küsib, mis hinnaga võib müja, sest sai mõistetud:

et Tõnis Madisson maksab Mert Nuutile veel 4 rbl juure 8 päva aea sees.

Viimati muudetud: 25.02.1997