Ette kutsuti Tohera talu nr 161 peremees Jüri Toht ja sai temale öeldud, et ta Schmidi aeast tulelaeka raha 1,17 kop võlgu olla. Jüri Toht vastab, et tema teada kõik makstud peab olema. Sai mõistetud: et Jüri Toht peab 8 pääva aea sees see 117 kop äramaksma.

Ette tuli Vendekõrre Jaan Puls ja palus oma üksikut poega Hansu oma asemele järeltuleva varaga seepärast peremeheks ülesvõtta, sest et ta ise vana ja vigane on.

Isa annab poeale: 2 hobust, 2 lehma, 2 rautud vankert, 2 saksamaa atra, 2 raud äkkit, 2 härja värsi, 2 mullikast, 4 lammast, 2 siga, 2 vilja kirstu, (24 ja 35 vakased), 2 kirvest, 4 vikatid, 4 sirpi, 2 raud regi, 1 hobuse linamasin. Kohus võttis Jaan Pulsti palvet vastu ja lubab Hans Puls oma vanemid ausaste surmani toita.

Ette kutsuti Mihkel Mann ja sai temalt Schmidi aegsed tulelaeka raha 1 Rbl 4 kop peritud. Mihkel Mann ei või seda vabandada. Sai mõistetud: et maksab seda 8 pääva aea sees 1 Rbl 4 kop.

Peakohtumees Jaan Saal maksis täna Murru Mihkel Jürvetsoni kätte Kose Mihkel Kuke võla raha 112 Rubla.

Ette kutsuti Tõnis Avikson ja sai temalt Schmidi aegsed pearaha võlga aastast 1864 I pool 175 kop päritud. Tõnis Avikson vastab, et ta sel korral vend Jüri ees teenind ja olla se tema maksa. Sai otsuseks tehtud

Et Tõnis Avikson peab 8 pääva aea sees see 175 kop äramaksa ja õiendagu vennaga ise.

Madis Remk ja Nudi Jaan Toomingas maksid kummagi vana tulelaeka raha 60 kop kokku 120 kop.

Ette kutsuti Mart Adams ja sai temalt aastast 1865 I pole pearaha 2 Rbl ja 5 kop päritud. Mart Adams vastab, et tema teades see raha makstud peab olema. Maksis ära 2 Rbl 5 kop.

Kubja Andres Tamman maksis venna tulelaeka raha 90 kop ja Tõnis Miil 30 kop Kõberaoja Tõnis Kask maksis 60 kop, Rava Jaan Erm maksis 60 kop, Mart Nuut 30 kop, Tõnis Tilk 60, Jakob Jürvetson 30.

Ette kutsuti Küüne Peet Elbson ja sai temalt Schmidti aegsed tulelaekaraha 60 kop päritud, mis praegu alles võlgu. Peet Elbson vastab, et ta seda raha äramaksnud. Mihkel Tootsi käest sai 30 kop tulelaeka raha päritud. Mihkel Toots vastab, et ta olla äramaksnud.

Sai otsuseks tehtud Et Peet Elbson peab 60 kop ja Mihkel Toots 30 kop maksma kuni pühapavani, kui mitte siis makstud siis ei ole saavad trahvitud.

Ette kutsuti Lundi Mihkel Tilk ja sai temalt tulelaeka raha päritud 60 kop. Mihkel Tilk ei tea selle üle selget teadust anda. Sai otsuseks tehtud Et Mihkel Tilk peab see 60 kop 8 pääva aea sees.

Ette kutsuti Tõnis Enn ja sai temalt tulelaeka raha 60 kop päritud. Tõnis Enn vastab, et ta seda ära maksnud. Sai otsuseks tehtud Et Tõnis Enn peab 60 kop 8 pääva aea sees äramaksma.

Ette tuli talitaja Jüri Tilk ja kaebas, et tema aastal 1872 Surju ruusi vedand oma te tükki jauks, aga kuida tema sulane Jaan Raudsep rääkind, olla Jaan Link seda ruusi ära vedand 6 koormad. Jaan Link vastab, et tema sel korral kui Jaan Raudsep seal olnud, omast ruusi unikust ruusi vedand ja pole Jaan Raudsepp mitte tema ruusi unniku juures olnud ega ka teda keelnud.

Jaan Raudsep tunnistab, et valla vanema ruus mineva talvel veetud saanud ja kui tämmudi ruusi läinud lautama, leidnud et üks teine nende ruusi peale oma ruusi vedand ja näind ta, et nende ruusi unnik natuke teise unniku alt väljas olnud. Tema sorind seda alt välja, sest et selgeste teadnud, et see nende ruus on. See olnud hommikul. Öhtu leind jälle senna et oma ruusi äravedada, aga leidnud, et ruus kõik äraveetud on ja kui ta alles seal olnud tulnud Jaan Link ja küsinud: "poiss kelle ruusi kallal sa oled".

Mihkel Puust tunnistab, et tema mineva talve oma ruusi vedand ja olla siis tema ruusi unniku ligidal üks teine väike unnik 1/2 koorma aru suur olnud ja olla Jaan Link oma ruusi omale kõrva vedand nenda, et Mihkel Kauffeldi ruus veel Jaan Linki ja selle tüli ruusi vahel olnud; tema vedand 10 koormad. Jaan Link ütleb, et tema ei ole Jaan Raudsepale üttelnd, et kelle ruusi kallal ta on. Jääb poolele.

Ette tuli Saarissoo Jaan Tamman ja kaebas, et Katrina Tölp olla jõulu ees tema käest käeraha aastase teenistuse peale võtnud 3 Rbl ja 4 küünart lina riiet ja pidand 3 nädalid peale Jüripääva teenistuse tulema, aga Katrin Tölp pole siiamaale tulnud, käeraha pidand kingituseks jääma.

Katrina Tölp vastab, et Jaan Tammani naene Anu temale vägise käeraha teenistuse peale annud ja olla tema üttelnd, et ei taha käeraha võtta ja kui vana Jaak Ostrofi ette tagasi jääb, siis toob käeraha tagasi, kellega siis ka perenaene rahul olnud. Seepärast et vana peremehe ette paigale jääb ei lähe ta Jaan Tammani juure. Siis olla tema aasta küll 3 nädalid peale Jüripääva täis olnud, aga tal olla vana peremehele 10 nädalid võlgu.

Kui kohus arvab, et keegi perevanem ühe teendrega selle peale kaupa ei te, et ta alles 13 nädalid pärast Jüripääva, kus kõik kibedad sui tööd enamiste juba tehtud, teenistusse astub, sest ühendas ennast kohus selle mõistusele:

Et Katrina Tölp peab tuleva esmaspä Jaan Tammani juure teenistuse astuma $ 371 järel.

Ette tuli Peet Lossmann ja kaebas, et Mart Kase naene Eeva olla teda sõimand ja teutand ühe ani poea pärast, üttelnd, et ani poea olla varastand ja 7 hoora last olla valmis teinud.

Eeva Kask (käemees mees) vastab, et tema ei ole Peeti sõimand, vaid Peet olla teda käskind oma naese riista lakku ja selle peale olla tema siis vastand, et tema olla terve aasta otsa ise enne oma nüüdse naese riista lakkund, mis tema sest peab lakkuma.

Taali valla mees Mart Kase sulane Juhan Jantson tunnistab, et Peet Lossman ja Eeva Kask ühe ane poea pärast tülisse läind, aga et tema sõnniku tõstmise juures olnud, sest ei tea ta, kas nad teineteist vastastikku sõimand.

Tõnis Tammann tunnistab, et Eeva Kask olla temale üttelnd, et Peet Lossmann olla tema ani poea äravarastand; selle jutu peale tulnud Peet Lossmann senna ja olla nad selle üle tülisse läind, aga et tema sõnniku kooramaga emale läind, pole ta muud kuulnud, kui et Peet Lossmann Eeva Kasele üttelnd, et lakkugu tema Mari putsi.

Mari Tiide tunnistab, et Peet Lossman ja Eeva Kask hani poea pärast tülisse läind ja siis teine teist vastastikku sõimand.

Kohtumees Tõnis Jürvetson tunnistab, et Peet Lossman olla Mart Kase käest ühe ane poea lasknud äratua, mis ta ütteld oma olevad, aga Mart Kask üttelnd, et see tema jagu olla. Et seda näha kelle jagu see olla, lasknud ta aned segamine aeada, et nähe, kelle jagu see on. Ja on siis selgeste näha olnud, et ane poeg Mart Kase anede juure hoidnud ja jäänud siis see ane poeg Mart Kase kätte. Sõimamisest ei tea tema midagi.

Sai mõistetud:

Et vastastikku sõimamise pärast maksavad Eeva Kask ja Peet Lossman kummagi 1 Rbl. 2 Rbl trahvi keigest. Mart Kask maksis 1 Rbl ära.

Ette tuli Peet Lossman ja kaebas, et tema Jaan Salmiga teenistuse kaupa teind ja 6 Rbl käeraha annud. aga Jaan Salm on teise juure teenistuse läind ja temale see raha aga mitte tagasi annud, Jaan Salmi vend Mart olla seda raha temale kül kord pakkund aga tema pole seda vastu võtnud, ja olla siis Mart Salm üttelnd, et kolm kord pakub, kui siis ei võtta, siis võtku ta käest.

Mart Salm vastab, et seda raha Peet Lossmannile pakkund, aga et Peet Pole vastu võtnud, pannud see 6 Rubla Peedi kambre laua peale ja tulnud ära. Raha jäänud kambre laua peale ja Peet ka, aga pole sel korral keegi muud kambres olnud.

Mari Tiide tunnistab, et Mart Salm seda käeraha tagasi toonud ja Peet Lossmani kätte pakkund, aga Peet pole võtnud ja olla siis Mart Salm üttelnd Peedi vastu, et kolm korda pakub, aga kui siis ei võtta, siis teab küll kus ta paneb, ja kui Peet ikka pole võtnud, siis pannud Mart Salm seda laua peale ja löönud veel rusikaga laua peale ja üttelnd: "raha on siin" - ja läinud ära. Pärast küsind Peet perenaese käest kappi võtmid ja kõlistanud võtmeid ja küsind ühe puusepa käest, kes tema juures töös olnud, kas ka seda raha laua peal näinud, ja kui se üttelnd, et ei ole näind, üttelnd, et küll homme hommiku siis leiab.

Jäi Peet Lossmani nõudmise peale poolele, aga sai temale ka ette üeldud, et kui see raha ometi tema käes on ja ta undrehti seda nõuab, siis saab varga trahvi.

Ette kutsuti Kose Mihkel Kosk ja Toomas Lossmann ja Vireknina Mihkel Tilk ja sai neilt seepärast, et nad Suigu teetegemise juures pole olnud ja seepärast 50 kop. igaüks trahvi peavad maksma.

Mihkel Kask, Toomas Lossmann ja Mihkel Tilk tegid tunnistuste läbi tõeks, et nende teendrid selle teetegemise juures olnud. Sellepeale said lahti sest trahvist arvatud.

Ette tuli Jaan Puussaar ja kaebas, et Aviku Jaan Aviksoni naene Liisu olla tema üle seda häbematta juttu teinud, et tal olla tüdrekuga laps olnud, aga tema rohude läbi seda last ema ihus juba ära hukkand ja siis on tema Liisu Aviksoni käest Aaviku õues lüija saanud.

Liisu Avikson vastab, et ta seda küll ütelnud, et tema (Jaan Puussaar) selle tüdrukuga raiskus olla, aga et seda olla üttelnd, et Jaan Puussaar just rohtu annud, ei ole ta üttelnd. Ta olla kord Puussaares käind ja siis Puussaare tüdreku käest, kes raiskus olnud, küsinud, kuidas temaga on, ja olla siis tüdrek vastand, et nüüd kadund olla, ja kui tema küsind, mis läbi see laps kadund, vastand tüdrek, et rohude läbi; siis olla ta üttelnd, et rohoandja siis ka sealtsamas majas olla, aga nimetand pole ta Jaan Puussaare.

Sellepeale ütles veel, et seepärast Jaani peale nimetanud, sest et Jaan Puussaar tema poeale Andresele käsku toonud, et nende tüdrek Mari tahta Andresega kokku saada.

Pealeselle kaebab veel Jaan Puussaar, et Liisu Aavikson olla üttelnd, et tema karjatse põlves lehma selgas talland ja tema poeg olla sarvest kinni hoidnud.

Liisu Aavikson vastab, et see olla tõsi, ta olla seda küll üttelnd (käemees poeg Andres).

Sai mõistetud: Et Liisu Aavikson läheb rumala juttude tegemise pärast 24 tundi vangi. Maksis 2 rubla trahvi vangi asemel.

Ette tuli Aviku Mihkel Avikson ja andis kohtu ees üles, et tema vend Jüri, keda surmani tema juure mõistetud, tema naest teutand ja tema juurest ära läinud, ja et ta ise äraläinud, ei võtta ta teda enam tagasi.

Ette kutsuti Luiga teetegijad Andres Kask, Mihkel Lahe, Jaan Siller, Jaak Erm ja Tõnis Kask ja sai neilt seepärast, et sel korral, kui Luiga tee Taali korrast täidetud saanud, igaühe käest 50 kop. trahvi päritud. Ka Mart Saal.

Keik need nimetud mehed vastavad, et neil külakubja poolest käsku pole olnud, et nad peavad seal juures olema, kui te täidetud saab.

Seepärast, et vanaste see pruuk on, et kui sillad täidetud saavad, peab iga sillategia oma tükki juures olema Sai mõistetud

Et igaüks neist meestest maksab 50 kop. trahvi 8 pääva pärast. Ütlevad ise, et seda teadnud, et Laupä te täidetud saab.

Ette tulli Mihkel Laas ja kaebas, et Juhan Ruus olla need aijapuud, mis kohus mõistnud, et pidand senna maha jäima, nüüd ära vedand.

Juhan Ruus tunnistab, et need puud ära on viinud.

Mihkel Laas ütleb küsimise peale, et peale 5 vakamaad olla seda aida pikkust, mis tal teha olla, kust Juhan Ruus vanad puud äraviinud, arvab neid puid 1 kuppik süld olema.

Kui protokolli järel aastast 1870 detsember 10 mart mõistetud on, et Juhan Ruus ei tohi need hirrad äraviia.

Sai mõistetud:

Et Juhan Ruus annab Mihkel Laasile nende äraviitud vana hirrede asemal 1/2 sülda uusa hirsa ja maksab seepärast, et hirred vasta keelu äraviinud, 1 rubla trahvi vaeste laekasse 8 pääva aeal. Maksis ära.

Ette tulid Jüri Viljak ja tema väimees Jüri Penjam ja nõudis Jüri Viljak, et ta väimees peaks temale üks tükike maad andma, sest ta elada oma leibas. Enne olnud ühes leibas, aga kui ta oma poega Koongase oma õepoea Mihkel Männa juure kooli pannud, lasknud väimees Jüri Penjam teda omast lebast lahti.

Jüri Penjam vastab, et ta küll siis, kui ta äi oma poega, kes tamal juba hakkand tööd tegema, Koongasse viinud, üttelnd, et kui poea viib, siis mingu ka ise. Siiski võtab teda jälle oma leiba tagasi.

Sai mõistetud

Et Jüri Viljak võib oma poega koolitada kuida ta jõuab ja kus ta tahab, ja peab Jüri Penjam leiba jääma, aga maad ei või ta oma väimehe käest pärida.

Ette tulid Lauga Tõnis Erm ja Kõrgoja Jaan Haas ja tegid kohtu ees seda kindlad kaupa:

Et Tõnis Erm laenab Jaan Haasale kuni Jõuluni see aasta 100 rubla (üks sada rubla) mis intressi asemel Jaan lõikuse aeal 3 pääva teeb, aga kui see raha Jõuluks mitte äramakstud ei ole, siis maksab Tõnis Erm Jaan Haasale veel 300 rubla järe ja Kõrgoja talu kontraht on tema (Tõnis Ermi jagu) Selle kaubaga on Jaak Haas tingimata rahul. Peale selle laenas veel 7 Rbl 23 Kop 1873 I poole pearahaks.

Seda raha on Mihkel Jürvetson sada rubl vastu võtnud Schmiti võlast.

Ette tuli Mihkel Avikson ja kaebas, et tema on oma tütrek Juula Tilk silla tegemise jauks sildu tegema saatnud, ja on poistest Mihkel Aviksonist ja Jüri Adamsonist vigaseks tehtud saanud, et te mitte praego õieti tööd teha ei või.

Mihkel Avikson ütleb, et tema on Jüri Adamsoni käsa tütreku küljest lahti kiskund ja siis on ta aiged saanud ja seda tüdrekud omale kiskund. Jüri Adamson ütleb, et Mihkel Avikson ja tüdrek on enne lauta peal olnud, tema on ka senna läinud ja tüdrekud omale tahtnud, ei tea kumma kässi on aiged teinud, kas Mihkel või temal ja Mihkel on tüdrekud keskpaikast kinni võtnud ja jõuka teise käest tahtnud ära võtta.

Jääb nii kauaks poolele, kui tüdrek paremaks saab ja tunnistust saab andma.

Ette tuli Gustav Lillental ja kaebab, et Jüri Jürvetson olla teda sõimand kaltsakaks.

Jüri Jürvetson ütleb, et tema ei ole sõimad, temal on kohtu ette tulla olnud ja Kustas on temale viina pakkund, siis on tema üttelnd, missa siin kaltsad.

Leppisid ära.

Ette tuli Andres Jurikson ja kaebas, et tal on Jaan Volmri käest saada 20 kubu õlga ja 20 naela võid arvata 18 aasta pärast. 70 kubu on ta lainand ja 50 on ta tagasi saanud. Jaan Volmar ütleb, et ta on 60 kubu õlga lainand. Andres Volmer, tema poeg, on pidand seda ära maksma, kes tema järel tema koha peale jäi.

Andres Volmer ütleb, et tema on 60 kubu saanud ja on ka seda ära maksnud.

Sai mõistetud et see väga vana võlg ja kummagil selged tunnistust pole et Jaan Volmer maksab või ja poeg 10 kubu õlge eest 5 kop kubu ja 50 kop, õled said ja või mõlemad makstud.

Ette tuli Pernmetsa metsavaht Peet Pern ja kaebas, et Tõnis Laasi karjane Joosep Miil olla kroonu metsa kahe kasel koort kiskund. Tõnis Laas vastab, et poiss olla ühe kase koorind, aga tema teada mitte kaks.

Niisama olla ka Jüri Toominga karjane kroonumetsast kaska koorind. Metsavaht annab metsaherrale üles.

Ette tuli metsavaht Peet Pern ja kaebas, et Rätsepa Juhan ja Jüri Linki ja Jaan Linki karjased olla kroonu metsast 7 kaske ärakoorind. Karjased ütlevad, et nemad ei ole kaska koorind ega pole ka teisa näind.

Said noomitud, sest et seda asja selgeks ei saanud.

Ette tuli Kristjan Laas ja kaebas, et tema Kirimõisas käind ja olla Jaan Raudsep Karl Lilienthali käest küsind, mis tema seal mööda õuet käida ja olla üttelnd, et mis niisugune varas seal käida.

Jaan Raudsep vastab, et tema ei ole seda üttelnd "mis niisugune varas seal hulgub" Kristjani kohta.

Kirikumõisa pois Mihkel Tilk tunnistab, et Pulma Jaan Raudsep olla Kristjan Laasi kohta üttelnd, et vargad pannakse valitsejase. Protokolli Nr 217 tunnistus tuleb siia.

Ette tuli kaebaja Tõnis Toomingas ja kaebas, et 9 juulil olla Mart Nerut tema kambres kappi ukse lahti murdnud ja sealt seest tema teades 30 rubla välja võtnud. See 30 rubla olla ta kõik kül jälle kätte saanud. Raha olnud 16 Rbl. papre ja 14 Rbl. peenikest hõberaha.

Mart Nerut tõendab, et ta seda raha varastand ja ütleb, et tal mineva jõulust sanik see varguse himu peale tulnud, sest et Urru Tõnis Toomingase juures külas ja olla Tõnisel sel raha näinud, ja ka näind, kus Tõnis seda pannud, ja nimetud pääval seda varastand.

See raha, mis ta varastand, olnud 16 rubla paber- ja 14 rubla hõbe raha. Ta on pääva aega seda raha varastand, kui pererahvas mitte toas pole olnud.

Seepärast, et Mart Nerut juba enne varguste pärast kohtu vitsad saanud, teised vargused, mis pärimise ajal mitte välja ei tulnud tema nüüd üles tunnistab ja Mart Nerut peale ühe laua-kasti Laua-kasti ülesmurdmise Selja kõrtsis, mis küll välja ei tulnud, peab arvama, sest annab allnimetud kohus ja siit vallavalitsus Mart Neruti keiserliku Pernu Silla Kohtu hooleks trahvimiseks, ja sooviks vald, kui võimalik, Mart Nerutist üsna lahti sada. (2 3/4 aastat, lutteruse ussul.)

Ette tuli Levi Jaan Toomingas ja andus kohtu ees üles, et s.a. 1 juulil küla karjamaalt tema hobune, punane ruun, 9 aastat vana, pisuke lauk otsa ees ja nina sõõrmite vahel väike valge riips, mõlemad tagumised jalad valged, äravarastud. Vargus on vist öösel tehtud. Kes seda hobust on varastand, ehk kus ta viitud, ei tea tema sugugi ütelda.

Mineva aasta, kui ühe Tori valla mehel hobune varastud, olla üsna lühike aeg enne seda vargust üks võeras mees Tori Soo kõrtsis ja kõrtsi ümber hulkund ja peale vargust kadund olnud. Nüüd see aasta 1. juulil pääva aeg, on seesama mees, üks Lahmuse valla mees, kes Taeveres peab elama, soldan olema, aga kes lahti lastud ehk pileti peal, nime Jüri ja üks vigane käsi olema, Tori Vesiveski kõrtsis hobuse-vankriga olnud ja seal segasid juttusi rääkind, kord ütelnd, et Pernu silla kohtusse tahab minna ja teiste vastu, et oma sugulaste juure Kilingi valda Kabli talusse läheb. Selsamal öösel on Jaan Toominga hobune varastud. Mihkel Kongs ja Siim Suismole (Tori mehed) on ta neid segasid juttusi rääkind. Jaan Toomingas andis ka veel kohtule teada, et ta tahab Lahmuse ja Taeveresse minna ja seal selle soldani liignime ja muud teadusi tema üle katsuda nõuda.

Ette tuli Tori kõrtsinaene lesk Mari Tohver (käemees Jaan Juntson) ja andis kohtule teada, et ta tahab, sest tal suur majatalitus ja üksi raske õigeks saada, abielusse minna, Tõnis Jõgisele.

Sest et seäduse järel vaeste laste vara ülesvõetud peab saama, sest sai see eesleitud varandus nõnda ülesvõetud:

Üleüldine selge raha ja asjade väärt summa on 6000 Rbl. (kuus tuhat rubla) ja saab see raha nelja lapse vahel: Juhan, 2. Mihkel, 3 Ida ja 4 Maria ja ema Mari vahel nõnda jautatud: poeg Juhan saab 1400 Rbl (üks tuhat nelisada rubla), poeg Mihkel 1400 Rbl (üks tuhat nelisada rubla), tütar Ida Juliana 1000 (üks tuhat rubla), tütar Emma-Maria 1000 (üks tuhat rubla), nende ema Marile 1200 (ükstuhat kakssada rubla). Kokku kuustuhat rubla. Need asjad, mis ema Marile raha hinna eest jäävad ja mis juba tema jau sisse arvatud, on

300 toopi viina väärt 96 Rbl peenikesed viinad 50.- järel jäänud peenike viin 24.55 kop. eesleidnud õlut 9.32 300 tühja pudelt 11.- 12 suurt pudelt 2.40 5 vask hani 3.75 6 ankurt 6.- 1 suur haam vask haniga 8.- 1 viina vaat 3.- 1 viina-heber -.20 8 lekk õlletoopi 1.60 2 poolt toopi -.20 12 õlle klaasi -.48 6 schlifitud klaasi -.90 8 puntsi klaasi 1.20 18 taldrekut 2.16 6 paari tassa -.48 pooltosin nuad kahvred 2.- 1 teebrett 1.25 1 teebrett -.75 kohvi veske ja brenner 3.- mörser -.25 2 pada 1.30 1 kastrul 2.75 1 kaera kirst 2.50 1 kaera kirst -.60 1 lauda 4.- 1 kahe poolega sängid 3.- 1 ühepoolega sängid 1.- 1 ühepoolega sängid 2.- 1 ühepoolega sängid 1.- 6 tooli 6.- 1 tool -.25 1 väike raha kast 2.- 1 hobune 20.- 2 vankert (üks raud, teine puu aksid) 30.- 1 lehm 20.- 2 lammast talledega 7.- 1 siga 5.- 1 regi rautud 2.- 1 resla rautud -.75 3 kirvest 1.80 1 vask margapuu 2.50 3 vikatit 1.20 1 heina hang -.40 6 vilja kotti 1.80 1 hobuse rangid (nahk) 2.50 2 töö rangid 2.- leid, valjad, ohjad, sedelka 2.25 1 look -.80 3 looka -.15 1 lina arangad 1.50 2 sõela -.50 2 peegelt 1.20 2 peegelt jalaga 1.50 3 paari saare jalased 1.20 16 arangast -.48 1 telled -.50 1 vask suga 2.75 kõrtsi võlga 128.-

Ema Mari jagu kraam (ligi toonud kui mehele sai) 1 kappi ühepoolega väärt 2 Rbl 1 kummutkapi 1.- 1 kahepoolega kappi 3.- 1 vana kappi -.80 1 kast -.50 1 kirst riiete jauks 2.- 4 magamise kotti 4 sule patja 4 pisikest peapatja 1 kummut 3 uut villast tekki 2 vana villast tekki 6 lina 4 takust lina 1 püss ja jahe kraam - poea Juhani jagu 1 kasukad poea Juhani jagu 1 palitu 1 lehm 15 Rbl 2 lammast ja talled 1 siga 2 liha tinu 1 kapsta taris 1 kapsta nõu 3 õlle kasti 2 habeme nuga 1 vask suga 6 käija seepi laste jauks 1 seina kell 1 villa vakk Laste käemehed on: Kullukse Jüri Tilk, Sintis Tõnis Tohver, Tõnis Erm ja J. Juntson. Eesseisev vara on ülesvõetud 23. juulil sel aastal.

Ette tuli Jüri Kornfeld ja kaebas, et Suiste viimse pühal olla tal 50 küünart linast riiet äravarastud ja olla nüüd Andres Jürvetson üles annud, et Viluvere Tootsi Tõnis Nablest vist see kangas on varastud, sest temal olla sest riidest tehtud rüid ja püksid ja Tootsi rehe katusest olla valmis püksid leitud.

Andres Jürvetson tunnistab seda tõeks ja ütleb, et Tootsi Mari Martinson temale seda vargust ülesrääkind.

Jäi poolele.

Ette tuli Aaviku Mihkel Avikson ja kaebas, et tema Juula Tilka aasta peale teenistusse kauplend ja olla tüdrek 2 nädalit enne jõulu teenistusse leinud, aga enne Jaani saatnud ta tüdreku sillale ja olla poisi teda seal nõnda venitand, et ta tagasi tulles aigeks jäänud ja enne Jaani tema teenistusest äraläinud. Ta on siiamaale nüüd pidand ilma tüdrekuga olema ja töötegijaid palkama.

Mihkel Aviksoni poeg Jaan ütleb, et nad ruusi vedamas olnud, tahtnud Juula Viirale minna, et poisid olla teda kutsund; tema keelnud küll, aga Juula läind peale keelu ja toonud tema ta sealt ära ja läind lauda peale magama. Seal olnud siis ka poisid üleval ja seal müssamine. Aga ta ei tea, kas seal Juulale haiged tehtud ehk kus.

Juula Tilk ütleb, et temal lauda peal seal haiget tehtud, Kose Pealtpere sulane olla tema juures olnud ja Aaviku Jaani poeg Mihkel teda Kose poisi käest ära kiskund ja temale haiged teind.

Mihkel Avikson, Jaani poeg, ütleb, et Juula Tilk teda palund, mitte poiste kätte jätta ja olla tema siis seda ka teind.

Aaviku Mihkel Avikson ütleb ka veel, et Juula Tilk juba kord enneseda tema juurest ära läinud ja ta teda jälle tagasi toonud kottu.

Juula Tilk vastab, et teiste ahvatlemiste peale äraläind, ja ütleb siis ka veel, et tema teiste poiste juures olnud ja tahtnud Mihkel Avikson (Jaani poeg) teda poiste käest ärakiskuda, ja kui ta pole saanud, siis löönud Mihkel temale ninast vere välja. Jäi poolele.

Ette tuli Peet Neerut mõisa sulane, ja kaebas Jüri Jürisson olla luband teda mahalüja; tüli tulnud sest, et tema mullikas Jüri lehma sööma ära söönud; üksokrd enne seda olla ta Jüri käest lüja saanud, naestest olla tüli tulnud. Keigest olla ta 3 korda lüja saanud ja pärib 3 rubla.

Jüri Jürisson vastab, et tema ei olla üks kord Peet Neeruti löönud ega mitte enam; Peet sõimata tema naest alati litsiks ja turu hooraks, siis olla ka Peedi kapist tema ruus, piima pütt ja nuga kätte saadud.

Sai mõistetud: Et Jüri Jürisson maksab löömise eest 1 rubla Peet Neerutile ja selle teu pärast maksab 1 rubla trahvi valla laekasse 8 pääva aea sees. Maksis ära 2 rubla.

Ette tuli talitaja Jüri Tilk ja kaebas, et pühapä kahe nädali eest mõisa sulane Andres Tamm mõisa hobusid pidand hoidma, aga olla Andres Tamm magand ja 25 hobust kaera läind ja seal 2 vakamaad rajastand ja 3 külimitu jagu üsna ära söönud, pärib 10 vakka kaera.

Andres Tamm ei või ennast kudagi vabandada, ütleb, et magama jäänud.

Pert Erm ja Jüri Ostrof arvavad kahju 1 1/4 kümitu iga hobuse pealt.

Sai mõistetud: et Andres Tamm maksab Jüri Tilgale 7 vakka 3 külimittu kaeru ehk 150 kop vaka eest -- 11 rubla 62 1/2 kop raha.

Ette tuli Jüri Lossman ja kaebas, et sestsanik kui ta kohtu poolest maja murepidajaks seätud, peab ema teda vihkama ja pole see nädal kaks korda temale juba mitte enam leiba annud; olla väimehe Jaan Liiti majasse võtnud.

Liisu Lossmann, käemees Mihkel Lossmann, vastab, et Jüri pole tema käsku täitnud, pole seda tööd teinud, mis tema käsknud.

Tõnis Pipar tunnistab, et ema on Jürile leiba keelnud, riiust ei tea ta kedagi ütelda, pole tema nähes ega kuuldes olnud.

Seepärast, et Urtsiku Liisu Lossmann ja poeg Jüri kohtu poolest mitu korda juba rahule mõistetud, selle järel aga rahu mitte pole majasse tulnud, ühendas ennast kohus selle mõistusele:

Jüri Lossmann peab maja tööde eest hästi hoolt pidama kuni tuleva 1. aprillini 1874, millal ta täieste selle maja peremeheks saab; tänasest päävast peavad keik Jüri sõna kuulma, keik mis ema kevadi külind, pärib tema, kuid ema leib peab kuni 1. aprillini 1874 majas olema, 1 aprillist 1874 hakkab Jüri Lossmann täiesti oma varaga peremeheks.

Ette tuli Tori mõisa hobuste tohtre herra Hardvik ja kaebas, et 7 nädali eest Juhan Raudsep ja Andres Kukk hobuset karjas olnud, seal magand ja nende hooletuse läbi üks noor 3 1/2 aastane täkk teiste hobustest (rentniku hobused) surnuks löödud saanud. Nõuab, et need mõlemad poisid seda hobust maksavad ja on kõige vähem hind 80 rubla.

Sellepeale vastab Andres Kukk, et tema eemal sest kohast olnud, kust hobused (5 tükki üle roikase aia hüppand ja pealmise roika katki murdnud, teine poiss, Juhan Raudsepp, on küll hobusid vastu ajand aga hobused on segamine läind ja teine teist raiund. Tema pole seda näind, kui hobused läi aia läind, kuulnud aga, et Juhan teda kutsunud ja üttelnd, et mõisa rentnikude hobu löönud noore täku maha. Kui t senna läinud, olnud täkk surnud.

Sellepeale vastab tohter Hardvik, et Andres Kukk on magand ja Juhan Raudsep on talus olnud ja mitte koguni hobuste juures.

Peale täku surnukslöömist on tohter Andres Kukke jälle kord magamast leidnud ja teine kord leidnud teda Taali härra magamast.

Andres Kukk vastab, et tema pole sel korral, kui täkk surnuks löödud, mitte magand. Siis kui Taali härra teda leidnud, on küll magand, ta olnud haiglane. Tohtre herra pole teda magamist leidnud, muidu oleks teda ometi kohe äratand.

Tohter vastab, et kaks korda karjamaal poistest edasi tagasi mööda läind, ja poisid, kelle seas ka Andres Kukk, magand. Aga kui kolmat korda tagasi tulnud, olnud poisid üleval.

Talitaja Jüri Tilk räägib, et Mart Martson temale rääkind, Andres Kukk olla kas selsamal ehk teisel pääval peale hobuse tapmist jälle karjas magand.

Juhan Raudsep vastab, et tema on hobuste juures olnud, ja näinud, kui üks hobune teiste seast välja kohe aia ääre jooksnud ja üle karanud, tema läind seda aeama, sellepeale hüpand 3 teist hobust üle aia ja pealeselle veel üks neljas, üks neist hobustest jooksnud varsti mõisa hobuste sekka ja mõisa hobune löönud täkku. Täkk jooksnud veel vakamaa edasi, kukkund seal maha ja kuni senna saanud, olnud hobune surnud.

Mõisa hobuste karjane Peet Tamm, 13 aastat vana, tunnistab, et tema Mädaoja poolt tulnud ja leidnud Juhan Mädaoja pool taga otsas magamas. Kui ta küüne juure saanud, hüpand esiti üks täkk üle aia ja peale selle veel 4 teist. Tema hüüdnud Juhan Raudsepat ja kui Juhan senna tulnud, olnud täkud mõisa hobuste seas ja saanud üks täkk surnuks löödud, nemad aeand Juhaniga hobused välja aga Andres Kukk pole seal olnudki.

Juhan Raudsep aeab vastu, et ta pole magand. Ja kui nad hobused välja aeand, pole Andres Kukk seal olnud. Tema hüüdnud Andrest ja karand Andres raavist välja.

Andres Kukk ütleb, et ta pole magand, ta teind raavi kalda peal saapid, aga pole Juhan Raudsepa hüüdmist kuulnud.

Peet Tamm tunnistab veel, et üks mees mööda läind ja olla Juhan Raudsepat äratand, aga Juhan pole üles tõusnud.

Jäi poolele.

Protokolli nr 280 järel tuli ette Mart Martson ja tunnistas, et tema sel pääval pärast seda, kui see hobune surnuks löönud olnud, läind tema Mädaojale ja leidnud siis mõlemad poisid, kes hobuste juures karjas olnud, maganud. Ja urjutanud tema ühte neist poistest üeldes: kas sest nüüd küll ei ole, et üks hobu tapetud ja jälle magate. Kui tagasi tulnud, leidnud jälle mõlemad pikali: üks neist karanud tema tulemise hääle peale üles, aga teine jäänud maha. Mädaoja poolt poiss jäänd pikali.

Juhan Raudsep tunnistab ise, et tema Mädaoja pool olnud. Tema pea valutand, sest olnud pikali.

Toomas Riiman tunnistab, et ta seda näind, et need hobused maantee peal edasi tagasi jooksnud ja poiss nende järel. Kui ta senna saanud olnud juba hobused läbi aia läind ja ka seda näind, kui see hobu surnuks löödud. Juhan Raudsep olnud seal, aga Kukk tulnud pärast. Kukk olnud teiste hobuste juures istund maas, kui ta hobusid maantee peal jooksmas näind, olnud ta teine pool rehti. Pärast ütleb Toomas Riiman, et hobused maantee peal jooksnud aga poissi pole taga olnud.

Kohus ühendas ennast selle mõistusele:

Et Juhan Raudsepp ja Andres Kukk peavad see hobune 80 rublaga pooleks maksma, kummagil 40 rubla kahe nädali aea sees.

Ette tuli tohtre herra Hardvik ja kaebas, et peale selle, kui se hobune surnuks löödud, olla Taali herra tallipoistele palka välja maksnud. Aga et Andres Kukk selle hobuse tüli sees olnud, sest ei ole tema palka välja saanud. Andres Kukk ütelnd, et ta palka kätte ei saa, sest ei või ta teenida. Ja annud temale tohtre herra 4 rubla. Sellepeale teinud Andres Kukk paar pääva ja ütelnd ennast haige ja läind ära, saatnud oma noorema venna, kes ühe kuu teenind ja siis ka ära läind. Kui ta Andres Kuke enese juure lasknud kutsuda ja küsind, miks ta teenistusse ei tule, sellepeale vastand Andres Kukk suurelisel viisil ja käsi vehkides, et tema enne teenistusse ei tule, kui kohus seda asja seletand. Peale selle, kui Andres Kukk haiguse pärast ära läinud, läinud ta paari pääva pärast jälle Kassleri juure teenistusse.

Andres Kukk tõendab, et ta teenistusest enne aega ära läind, tema teenistuse aasta hakand aprillist. Seepärast on teenistusest läind, et tohtre herra palka kinni pannud.

Tohtre herra ütleb, et Andres Kuke teenistus aasta peale olnud.

Sai mõistetud:

Et Andres Kukk peab esmaspä 19. novembril s.a. talli juure töösse minema ja teenib tema seal nii kaua, kui see hobuse maks 40 rubla tasa saab. Tema teenistusest saab 1/3 kinni peetud. Et ta kohtu ees ropp oli, saab 10 hoopi vitsu.

Ette tuli tohtre herra Hardvik ja kaebas, et ta juba paari kuu eest märkind, et Jakob Juntson, tallipoiss, Kergu mees, kaeru varastand, ernid ja erni jahu, kivisoola ja kapsid ja õunu ja ka kaera jahu. 9-mal oktoobril on Jakob Juntson Taali laadale läinud ja tema siis ta korteri läind ja läbiotsind, ja olla sealt keik need nimetud asjad leidnud. Kui Jakob Juntson kodu tulnud, võtnud teda ligi ja näitand keik ja ei ole Juntson vabandada võinud.

Jakob Juntson tõendab, et ta varastand on: 2 vakka kaeru, kaera jahu pole võtnud, ernejahu on ühe vaka väärt võtnud, kivisoola paari puuda väärt, õunu on võtnud, kaapsid ei ole võtnud.

Sai keiserliku Pernu sillakohtusse saadetud.

Ette tuli Tori õigeusu koguduse preester herr Keig rist ja kaebas, et 28. oktoobril kiriku aeg olla Tani Jüri Tilk kirikus tema juure altarisse tulnud ja tema lapse sisseõnnistamise pärast kirikus kära hakkand tegema. Tema tulnud ja tahtnud, et õpetaja pidada tema laps, mis köster ristind olla, õnnistama ja salvima. Kui tema küsind, kes lapse ristind, vastand Jüri Tilk, et köster seda ristind, ütelnd tema, kelle loaga köster last ristind. Sellepeale vastand Jüri Tilk, et tema kodu pole olnud, ta on mitu korda oma lpasega seal käinud ja mitu korda peab ta käima. Kui Jüri Tilk oma jutuga valjuks läinud, käskind teda altarist välja minna ja olla siis Jüri Tilk karjund et teda aetakse välja, ta läheb.

Jüri Tilk vastab, et tema ei ole kirikus kära teinud, tema olla ilusti palumise viisil üttelnd, et õpetaja peaks tema lapse eest tänu tegema ja tema naese eest, ja last salvima ja temale jumalaarmu anda. õpetaja olla küsind, kes lapse ristind ja üttelnd ka kohe, et kui Välbe (köster) lapse ristind, siis võib teda ka salvida. Ja kui õpetaja küsind, miks ta last kirikusse pole toonud ja kui tema sellepeale ilusti vastand, põrutand õpetaja jalga vastu maad ja käskind teda kirikust välja minna; üttelnd ärge hakkage kära tegema, ja olla tema siis kohe välja läinud ja üttelnd äraminnes, et tema kiriku ukse ees ei või õpetajat oodata.

Köster Spikinski tunnistab, et Jüri Tilk sel pühapäval pahase healega ja valjuste kirikus käratsend, sõnadest ei ole tema aru saanud, nenda palju ta teab, et lapse ristimisest jutt olnud, seda ta kuulnud, et õpetaja üttelnd, mine siit välja, siin pole mitte käratsemise koht.

Kellamees Abram Sempelson tunnistab, et Jüri Tilk olla altarisse tulnud ja lapse salvimise pärast rääkind, aga kui õpetaja küsimise peale vastust saanud, et köster Välbe lapse ristind, küsind ta, miks teda ristima pole kutsund, vastand Jüri Tilk, et õpetaja pole kodu olnud, mitu päva ta pidada tema järel vahtima ja läinud Jüri välja ja üttelnd veel tagasi, et küll õpetaja tuleb tema juure kodu.

Kohus sundis Jüri Tilka õpetaja herrat paluda andeks anda, Jüri Tilka palve peale andis õpetaja herra temale tema rumalust andeks.

Ette tuli Andres Tilga lesk Ann, käemees Tõnis Laas, ja kaebas, et temal elukohta ei ole; kui ta kevadi haige olnud, viinud teda Tõnis Tilk sauna ja et ta sauna kütta tahtnud, pidand ta ennast enneaegu üles aeama ja jäänud uuesti haigeks.

Tõnis Tilk vastab, et Ann Tilk oma tahtmist mööda ha väevõimusega sauna läind ja ei ole tema teda välja aeand.

Sai mõistetud: et Tõnis Tilk peab oma venna lesk Ann Tilk oma majasse vastu võtma ja temale üks koht andma, kus ta olla võib.

Ette sai kutsutud Levi Soo Jaan Tilk ja sai temalt küsitud, kas ta oma venna lese Anne 5 kül. rukkid, 4 kül. odre ja 2 rbl raha kihelkonna kohtu mõistmise järel äramaksnud on. Jaan Tilk vastab, et ei ole veel saanud maksa.

Jaan Tilk lubas 2 nädali aea sees äramaksa.

Ette kutsuti abikohtumees Endrek Ollino ja sai tema seepärast, et juba mitu pääva kottu ära kõrtsis joob ja joobnud maas olnud 24 tunni peale vangi pantud.

Mari Kiit kaebas, et tema poeg Viinaaua Jaan Tohti juures karjaseks olnud, Jüripävastrukki lõikuseni ja pärib need riided, mis ta poisile ligi annud, 2 kuube, 1 vest, 1 pisuke kuub, 1 villane kampsun, 2 särki, 1 paar linased püksid, 1 rüid ja 1 paar kerged suipüksid, 1 veike jakk, 1 paar sukki, 1 paar kindad.

Siis olla tal enesel 4 päva eest saada, mis ta teinud.

Jaan Toht vastab, et poiss elajad paha peale lasknud ja et ta poisi selle süü pärast peksa luband, aga tema palve peale andeks annud, jooksnud poiss teisel päval karjast ära. Need asjad olla tema kodu koti sees ja võida neid igal aeal kätte saada. 4 päva olla Mari Kiit küll tema juures olnud, aga olla see aega enamiste haige olnud.

Mari Kiit pärib 30 kop pävas, ja et see kasin olnud, tahtnud lahti saada, sest ta saanud muijal rohkem.

Sai mõistetud: et Jaan Toht maksab Mari Kiitile 4 päva eest a 25 kop. 1 Rbl ja annab poisi riided kätte. Maksis ära.

Ette tuli Jaan Pern ja kaebas, et Peet Kiisk oma täku tema märade juure karjamaale lahti lasknud; ta aeand taku kinni ja nimetanud seda Peet Kiisale. Peet tulnud siis ka ja tahtnud täkku kätte. Tema pole muidu tahtnud kätte anda kui vallavalitsuse liige ligi on, sest Peet Kiisk pole luband täkku hoida. Ja et ta jälle ära läinud ja täkk senna jäänud, pidand ta sea 1 pääv söötma ja jootma, pärib see eest 150 kop., kinnivõtmise eest 1 Rbl ja et tema pääva pidand viitma vallavalitsuse abi otsimisega, see-eest pärib 50 kop, keigest siis 3 Rbl ja kui ta märadel pärast viga, siis peab seda Peet Kiisk vastama.

Peet Kiisk vastab, et Jaan Perna mära olla karjamaa aia maha lõhkund nenda, et täkk läbi saanud. Ta ei tea kus Jaan Pern täku kinni võtnud, kas ta oma ehk tema karjamaalt. Tema täkk olla Jaan Pernast löödud, haavad olla taga laudja peal nähe.

Pert Erm tunnistab, et tema täku kätte annud ja olla hobune täieste terve olnud.

Sai mõistetud: et Peet Kiisk maksab Jaan Pernale hobuse söötmise eest 30 kop, kinnivõtmise eest 1 Rbl, 1/2 pääva eest viitnud 20 kop.

Märade eest vastab, kui neil kahju.

Viimati muudetud: 25.02.1997