Johan Liidich

Sündinud: 14. mai 1844  *1
Ristitud:
  Surnud:
  Maetud:
     Isa:
     Ema:
Oidermannide sugupuu juures on antud nimeks Jakob Lüdig.

   Naine: Liso Oidermann
  Abielu:  3. detsember 1867  *1

Sündinud:  1. detsember 1849  *1
Ristitud:
  Surnud:
  Maetud:
     Isa: Mihkel Oidermann
     Ema: Madli Jaakson

 1. laps: Wilhelmine Lüdig
Sündinud: 24. detsember 1868  *1
Ristitud:
  Surnud:
  Maetud:

 2. laps: Anna-Maria Lüdig
Sündinud: 23. september 1869  *1
Ristitud:
  Surnud:
  Maetud:

 3. laps: Else-Matilde Lüdig
Sündinud: 27. detsember 1870  *1
Ristitud:
  Surnud:
  Maetud:
Abikaasa: ????? ?????
  Abielu:
Elas Taali Kuusiku talus.

 4. laps: Johan Kard Lüdig
Sündinud:  5. aprill 1873  *1
Ristitud:
  Surnud:
  Maetud:

 5. laps: Mihkel Lüdig
Sündinud:  9. mai 1880      Pärnumaa, Reiu vald, Vaskrääma  *2
Ristitud:
  Surnud:  7. mai 1958      Vändra  *2
  Maetud:
Abikaasa: Mathilde Sinkel
  Abielu:
1904. aastal lõpetas Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse
oreliklassi. Juhatas Peterburi eesti koore ning tegutses sealse Jaani
kiriku organistina. Korraldas 1908. aastal Peterburi esimese eesti
helitöödest koosneva sümfooniakontserdi. Töötas peterburi
klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Alates 1904. aastast esines
Peterburis, Moskvas ja Eestis lauljannast abikaasa saatjana. Elas 1918.
aastast alates Tallinnas, kus oli 1919. aastal Tallinna Kõrgema
Muusikakooli asutajaid, 1919-23 selle direktor ja 1920-22 oreliklassi
õppejõud. Aastail 1918-24 töötas Kaarli kiriku organistina. 1925-28
elas Argentiinas, kus asutas 1926. aastal Buenos Aireses eesti seltsi
ning juhatas seal koore. Aastast 1934 elas Vändras. Jätkas tööd
muusikuna Tallinnas ja Pärnus.
Lüdigi helilooming on meloodiline ja rahvalik, tema koorilaul "Koit" on
kujunenud üldlaulupidude sümboliks. Kirjutanud muusikaarvustusi, olnud
VII üldlaulupeo juhte. 1969. aastal on ilmunud tema "Mälestused". 1940.
aastast Tallinna Konservatooriumi auprofessor, 1955. aastast ENSV
rahvakunstnik.

  *1 Jaan Jaaguse poolt koostatud Jaaksonite sugupuu
 koos Mihkel Jaaguse ja Targo Kalamehe täiendustega.
  *2 Eesti Elulood, Eesti Entsüklopeedia, 14, Tallinn, Eesti
 Entsüklopeediakirjastus, 2000. lk. 268