Tähtede sünd, elu ja surm - III - elu

Olles jagu saanud end tekitanud udust, järgneb tähtede eluloos kõige rahulikum periood, kuid ka siin on rahu vaid näiline. Tähtede sisemuses toimuvad tormilised termotuumareaktsioonid mis muundavad seal leiduvaid kergemaid keemilisi elemente raskemateks. Selle käigus vabaneb tohututes kogustes energiat, mis tungib läbi kogu tähe tema pinnale, muutes tähe lõõmavaks tulekeraks.

PILDIL: Meile lähim täht - Päike - pildistatuna 11 kordselt ioniseeritud raua ioonide poolt kiiratavas ultraviolettkiirguses EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. ( The Iron Sun - Credit: EIT Consortium, SOHO project, ESA, NASA)

Kuid taas, mida massiivsem on täht, seda tormilisemalt kulgevad tähe eluprotsessid, seda rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu.

PILDIL: HKT foto tähest Eta Carinae. See täht on ligi 150 korda massiivsem ja 4 miljonit korda heledam kui meie Päike, olles sellega üks massiivseimaid ja heledamaid kõigist tntud tähtedest. See täht on äärmiselt ebastabiilne ja sageli toimuvad tema aine plahvatuslikud väljapursked. Seni viimane selline plahvatus toimus aastal 1841, kui vaatamata oma kaugusele (üle 10000 valgusaasta), muutus see täht oma näivalt heleduselt taeva teiseks täheks. Tähte ümbritsev punakas helendus tähistab plahvatusel kõige suurema kiirusega minema heidetud gaasi, mis veel praegugi eemaldub tähest kiirusega kuni 1000 km/s. Valkjam pilv kujutise keskosas on samuti tähelt minema heidetud aine, kuid koosneb põhiliselt veidi aeglasemalt liikuvast tolmust, mistõttu esmajoones peegaldab tähe valgust. Kogu äraheidetav ainehulk on tugevalt rikastatud tähes tekkinud vesinikust ja heeliumist raskematest keemilistest elementidest. ( Hubble Observes a Star on the Brink of Destruction - Credit: Jeff Hester Arizona State University and NASA)