| Eelmine lõik | Linnutee | Kodulehekülg |
|---|
Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks.
Olles kord juba süttinud, asuvad vastsündinud tähed kohe oma sünnikodu lõhkuma ja seda energilisemalt, mida massiivsem on noor täht, sest koos tähe massi kasvuga kasvab ka tema poolt välja paisatava kiirguse intensiivsus, mis hakkab mõjutama ümbritsevat gaasi.
|
PILDIL: HKT-ga meist umbes 5000 valgusaasta kaugusel Amburi
tähtkujus asuvast Laguuni udust (M8) tehtud fotol on näha
suitsevaid korstnaid või keerutatud köisi meenutavad
struktuurid. Neid tekitab udu keskel asuva kuuma tähe O Herschel
36 (läbi paksu tolmukihi punaselt hõõgumas pildi
alumises paremas nurgas) ning teiste udus peituvate tähtede
ioniseeriv kiirgus. See kiirgus kutsub esile külma tolmudu
aurustumise (nähtav sinaka uduna pilve keskosas) ning tekitab
tolmupilvi laialipuhuva tähetuule. Järgnev on juba
küllaltki sarnane maapealsetele keeristormidele.
( Giant "Twisters" in the Lagoon Nebula - Credit: A. Caulet, ST-ECF, ESA and NASA) |
|
Esimestena tekkinud massiivseimatest tähtedest lähtuv tähetuul puhub kõige kergemini laiali esialgse udukogu hõredamad osad, kuid suurema tihedusega piirkonnad suudavad vastu panna märksa kauem ja seal võib uute tähtede tekkimine veel jätkudagi.
|
PILDIL: HKT-ga meist umbes 7000 valgusaasta kaugusel Mao tähtkujus
asuvast Kotka udust (M16) tehtud fotol on küllaltki detailselt
näha uute tähtede tekkimise ja tolmupilve aurustumise
samaaegna kulg. Kummalise merekoletise pead meenutav tume moodustis on
osa kunagisest külmast pilvest, mis on pidevalt aurustudes seni
veel suutnud vastu panna juba tekkinud noorte tähtede kiirgusele.
"Koletise" peas on näha terve rida sarvekesi, millistest
igaühe tipp on veidi suurem meie Päikesesüsteemist. Need
tipud on pilve rüppes tekkinud eriti tihedad gaasi-gloobulid, mida
naabruses tekkinud tähtede ioniseeriv kiirgus pole suutnud
läbistada, ja mis on suutnud aurustumise eest kaitsta ka oma varju
jäänud veidi hõredamat gaasi (sarvekeste tüved).
Vähemalt mõned neist gloobulitest on embrüonaalses
olekus tulevased tähed.
( Stellar "Eggs" Emerge from Molecular Cloud - Credit: Jeff Hester and Paul Scowen, Arizona State University and NASA) |
|
Samas on aga hiljem tekkivate tähtede areng kindlasti oluliselt mõjutatud oma massiivsematest naabritest. See mõju võib ulatuda isegi kuni selleni, et massiivseimate tähtede põhjustatud tähetuul puhub minema nõrgemaid tähekesi ümbritsevad tolmukettad (proplüüdid).
Et tavaliselt tekivadki tähed suuremate või väiksemate gruppidena, siis ühiste jõududega saadakse jagu kogu algsest gaasi- ja tolmupilvest.
|
PILDIL: HKT foto tähist NGC604 omavast
hiigelmõõtmetega (läbimõõt ligi 1500
valgusaastat) udust, mis on vaadeldav Kolmnurga tähtkujus
ühes meie lähimas (2.7 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas)
naabergalaktikas M33. Udukogu keskmes on näha enam kui 200
noorest, kuumast tähest, millest igaüks on 15 kuni 60 korda
massiivsem meie Päikesest, koosnev täheparv. See
täheparv valgustab, nagu lamp laternas, kunagise gaasi- ja
tolmupilve, millest need tähed tekkinud on, laialipaisatud
jäänuseid.
( Giant Starbirth Region in Neighboring Galaxy - Credit: Hui Yang, University of Illinois and Jeff Hester Arizona State University and NASA) |
|
| Järgmine lõik | Linnutee | Kodulehekülg |
|---|