Tähtede sünd, elu ja surm - I - gaas

Vaatamata sellele, et valdav enamus kunagise protogalaktika gaasist on tänapäevaks koondunud tähtedesse, on meie Linnuteesse jäänud ikka veel ka tohututes kogustes gaasi, millest jätkuvalt sünnivad uued tähed.

PILDIL: Noorte tähtede kiirguse poolt veel ioniseerimata vesinikuaatomite jaotus meie Galaktikas. Enamik gaasist on koondunud õhukesse kihti Linnutee kettas (helevalge horisontaalne vöönd) ning liikumisel Galaktika pooluste suunas gaasi tihedus kahaneb kiiresti. Seetõttu tekkivad ka praktiliselt kõik noored tähed just Galaktika kettas ning sfäärilisemad allsüsteemid sisaldavad vanemaid tähti ajast kui ka neis piirkondades oli gaasi tihedus tähtede tekkeks veel küllalt suur. Mustad alad vastavad Dwingeloo raadioteleskoobile kättesaamatule lõunataevale. ( Atlas of Galactic Neutral Hydrogen - Credit: Dap Hartmann and W. B. Burton, Netherlands Foundation for Research in Astronomy)

Linnutee kettas tekivad uued tähed esmajoones just neis piirkondades, kus gaasi tihedus on suurim ja temperatuur madalaim. Sellistes piirkondades ühinevad neutraalse vesiniku aatomid vesiniku molekulideks. Samasse koondub ka galaktiline tolm. See eriti tihe difuusne aine moodustab tänapäeval vaid väga õhukese kihi Galaktika tasandi vahetus ümbruses. Siin moodustuvad tohutud molekulaar- ja tolmupilvede kompleksid. Vaadates tolmu jaotust Linnutee tasandi ümbruses võib see veidi meenutada vahutavat õlleklaasi - lisaks pilvedele on tolmus näha mulle ja tühikuid, mis on tekkinud massiiveimate tähtede plahvatustel.

PILDIL: NASA IRAS-satelliidi poolt koostatud Galaktika infrapunakiirguse jaotus näitab tolmu keerukat jaotust Linnutees. Täismõõdus pilt katab taevaala mõõtmetega umbes 60x60 kraadi Luige tähtkuju ümbruses. Pildil on näha heledad mulli- ja kaarekujulised tolmupilved kunagiste supernoovade ja tähetekke piirkondade ümbruses. (The Frothy Milky Way - Credit: W. Waller and F. Varosi, GSFC, IRAS, SkyView, NASA)

Üheks meile lähimaks tähetekkepiirkonnaks on Suur Orioni Udu M42 + M43, mis sisaldab enam kui 70000 noort tähte oma arengu eri etappidel. Samas sisaldavad need gaasipilved ka veel küllaldaselt turbulentset diffuuset ainet, milles liikuvad massiivsete tähtede plahvatustel tekkinud lööklained jätkavad uute tähetekkekollete moodustamist.

PILDIL: Orioni udu keskosa panoraam on üks suuremaid pilte, mis iial kokku pandud Hubble'i Kosmoseteleskoobi (HKT) üksikfotodest. Koostatuna 45-st üksikkujutisest katab see foto taevaala, mis moodustab umbes 5% täiskuu kettast. Servades on pilti umbes 2% ulatuses täiendatud ka maapealse Euroopa Lõunaobservatooriumi teleskoopidega tehtud fotodega. ( M42: A Mosaic of Orion's Great Nebula - Credit: C. O'Dell and S. Wong, Rice Univ., NASA)