Tori

Omaaegne Tori kihelkond hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi (jääajale järgnenud periood, mil kliima soojenes veidi, kuid püsis siiski niiske ja jahedana) keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile (Eesti Entsüklopeedia 7, lk. 518 (Pulli)). Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani.

Osa Tori kihelkonnast 1839. aasta Liivimaa kaardil.

Mälestused paljudest selle paikkonna muistsetest sõlmkohtadest on säilinud ka rahvajuttudes. Nii võime Mihkel Tilga “Pärnu maakonna Tori valla Levi küla Tilkade suguvõsa kroonikast” lugeda, et Levi küla talu karjamaal avastas kiviraiuja Ernst Juurikas Tori sillasamba paranduseks vajalikku materjali otsides omapärase kivide ladumi, mida kataloogi järgi võis arvata ürgaegseks kohtuplatsiks: keskel auguga süüaluse kivi, ümber 3.5 meetrise raadiusega 10-ne kohtuniku istekivid. Ringi lõunaserval kahekordsetest kividest altari taoline kuhik. Teistsuguse tõlgenduse järgi võis see olla ka mingi vana astronoomiatähis. Too unikaalne moodustis hävis 1975. aasta maaparandusega.

Ajas lähemal seisavad muistsed hiieplatsid, ohvrikivid, kalmistud, kabeliasemed, veealused Poola sillad, sõjateed ja muu selline. Loetlegem siinkohal mõningaid neist:

• Tori esimese kiriku, Püha Maarja kabeli (hävis 1580. aastal) ase Levi küla talu põllul, jõe pool vana, talu pool uuem kalmistu, mõnisada meetrit kagu pool eelmainitud kohtuplatsist.
• Kabeliaseme kohal jões Muraka teele viiv Tori suurim veealune kolme sülla laiune Poola sild, varisenud ava vasaku kalda lähedal. Sillaava tammised talad olnud sada aastat tagasi veel terved ja küla poisid võistelnud avast läbiujumises. Vapramad otsinud põhjast sõja eest peidetud Tori kiriku kella, kuid asjatult. Poola sillad ehitati arvatavasti sõjavägede poolt hagudest ja kividest parasjagu vee alla, et suurvesi jääminekuga seda ei lõhuks ja väike vesi kergelt üle voolas. Levi all oleva avaga silla puhul jäänud sillatee kesksuvel peaaegu kuivaks.
• Altma õue kohal jões seisis päratu suur raudrahn Moorits, mille all olevast allikast võis lugeda ennustusi ja saada ravivett. Kuigi oldi kurgedega heas vahekorras, ei nõutud neilt tittede toomist. Väikseid lapsukesi võeti vajaduse korral samast suure kivi alt. Kevadvee ajal muutus Moorits parvedele ohtlikuks, sest seisis just laskumisteel. Sajandi algul lasti see legendaarne rahn puruks. Külasepp vedas paremad tükid üles ja raius neist raudristide aluseid.
• Levi küla vastas Kõrgoja õue kohal jõekalda kõrgemas osas leiame ohvrilohkudega Kõvera kase kivi, seal lähedal Ütsina maja taga muistne kalmistu Saaremägi.
• Saksale oja kohalt ülejõe Tani aasal olevas hiies seisnud püha tamm, mis hakanud kasvama Leedu sõjaväe poolt püstilöödud vankritiislist. Tani olnud muistne rahvavanem, kes hiie ja Linaoja linnuse vahele kavatsenud ehitada asula Tamm-Tanilinna. Suured sõjad ajasid rahva ikkagi Vireksaare pelgupaika. Tulevasest linnast jäid Tani talud, kus Põhjasõja ajal peatusid Pärnust tulevad Rootsi väe moonavoorid.
• Päästale linnuse asukoha võib leida Altpere-Linaoja (Linnaoja) hoonestiku lähedalt. Kalatiigi kaevamisel tulnud välja muistse linnuse kivised kaevurakked.
• Nende talude all jões asub Päästale Hiiesaar. Saarel kasvanud suur tamm ning olnud ohvrikivi vaagnataolise õnarusega. Saarel peetud koosolekuid, sealt saadetud nekruteid õppustele või sõtta, kusjuures neiud laulnud ja seadnud kallimatele kindad kätte, sallid kaela. Sajandite jooksul on tamm hävinud, saar nihkunud allavoolu. Ohvrikivi asub nüüd vee all, saarest pisut ülespoole. Saarel elavad arvatavasti veel praegugi muistsed vaimud: Hiie-Tõnn ja Hiie-Liisu.
• Edasi jõge mööda leiame Pärntõkke talu lähedal jões Näkineitsi kivi, kus udusel ööl võime kuulda tolle kaunitari laulu ja näha teda ennast kivil istumas ja kaasat igatsemas. Mis aga näkineitsi igatsemine tähendab, on teada.
• Seal lähedal, Tori-Vändra piiril on avata veealune Poola sild.
• Navestit mööda edasi kohtame parema kalda pool vees Oravakivi. Puista poolsel kaldal kasvas suur viltuvajunud kuusk, mille otsast sügisel hüppasid oravad kivile ja sealt mööda vähemaid kive ja risu Tohera metsadesse pähklijahile. Tagasi mindi siis kui külm kaanetas jõe. Kivi järgi nimetati Orava talu algul Oravakivi taluks. Puistas asus ka üks kuulsamaid tõnnivakku.
• Tohera Kople talu jõeveerul asus vana kalmistu. Pöörde talu kohal allpool paisu ringleb, iseäranis suurvee ajal, jõe täielt veekeeris. Parvemehed peavad sellest täie hooga läbi sõitma, kui aga katsud vaikselt või kalda äärtpidi hiilida, haarab keeris parve ja pöörab selle tagurpidi. Sellest ka Pöörde talu nimi.
• Eemal metsas Hundiuru taga on Kuradimännik ja Kuradimänd. Muiste vedanud sarvik seal Kalevipojaga vägikaigast. Alatul viisil sai Kalevipoeg Sarviku üle võidu ja poos ta männi otsa. Mänd saeti 1945. aastal maha, kuid kivi, mille vastu Sarvik peadpidi põrkas, on alles.
• Aesoo Kubja talu all jões on avata Poola sild.
• Jõe talu maadel asub muistne kalmistu.
• Riisa külas, Kalmeti talu maa peal on vana matusekoht. Kui seda omal ajal põlluks juuritud ja kütist tehtud, näinud talgulised, kuidas vaimud tulnud kütist laotama. Lähedalolevas rabas on Laadamännik, kuhu aeti suurvee ajal küla loomad. On veel sõjaleeri ase, soolalaeva põhi, uppunud tõld jms.
• Vireksaare (Vireknina, Veereknina, Kurenina) on tuntud pelgupaik, kuhu sõdade eest tuli varjule suur hulk Tori rahvast. Kaitseks ehitati isegi ringvall palkidest taraga. Teatakse võitlusi rööv-vägedega. Sealt Kitsapaiga poole asub Uu-aa männik, kus piinati ja tapeti vange. Vireksaare muistses hiies Maasikakingul seisab tehislohu ja kahe vererenniga ohvrikivi.
• Hundisaare tee kõrval rabas on sügav mustade seintega auk, kuhu Kalevipoeg löönud sarviku.
• Altaru metsas on Vanapagana leentool, milles ta harilikult istus, kui jahilt tulles põdra tassimisest väsinud oli. Samal kivil pildistanud teda koduuurija Ernst Raudsepp 1962. aastal.
• Puussaare karjamaal asub Gooti haud (Rootsi kindrali haud).
• Ümmargusest rabast võib leida Poola silla.
• Oore külas, Tõõtsa ja Rooma mägede lähedal olnud vana Poola kirik matusepaigaga. Kirik hävinud sõdades, kellad aga peidetud ära. Need leitud hiljem üles ja kohalikud mehed proovinud nendega tõrva ajada. Kellad olnud aga selleks liiga paksud. Mehed tagunud kellad puruks ja jaotanud tükid omavahel ära. Neid tükke võis hiljem siin-seal taludes näha.
• Oore-Kiisa talu põllul nn. Kundru mäel olnud muistse ohvrikiviga hiis. Nüüd on sela põld.
• Lodja lähedal asus Koonu hiis ohvriallikatega, kust leitud andeid – raha ja sõlgi. Allikas leotatud haigeid jalgu.
• Virula metsa tagant käis üle jõe sõjatee, mida kasutas Põhja sõja ajal ka Pärnusse sissesõitnud Rootsi vägi.
• Kaseküla Alta talu maal, maantee ääres olnud hiiemägi. Hiljem põletatud selles lohus abielu rikkunud naisi. Lohus olevad kivid ja savi on praegugi veel tahmast mustad.
• Tori põrgu oma käikude ja koobastega on olnud sadade juttude ja legendide allikas. Seal asuvat ka maakera telje üks ots – teine teljeots ulatuvat taevasse. Tori inimesed kaugetest reisidest suurt ei arva, on pärast surma ka oma põrgu ja Vanapaganaga küllalt rahul.

Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda (linnuselääni). Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja 1852-54 selle asemele nüüdne kivikirik, mis põles 1944. aastal varemeiks, kuid mida alates 1990. aastast taas taastatakse. 1869. aastal valmis Randiväljal Tori õigeusukirik.

Tori kihelkonna keskuses asunud Tori (saksa keeles Torgel) mõis oli 16. sajandil Pärnu ordukomtuuri peamõis, esimest korda mainitud 1528. aastal (Turgila) seoses ühe kohtuprotsessiga. 1621. aastal läks mõis erakätesse ning 1820. a-te teisel poolel renditi ta Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus ning 1930. aastal muudeti hobusekasvatussuunaga riigimõisaks. Tori alevik hakkas kujunema 19. sajandi lõpus, kuid kandis 1977. aastani Tõia küla nime (Eesti Entsüklopeedia 9, lk. 482 (Tori)).

Riisa lehekülg		Sisukord		Järgmine peatükk