Eessõna

Järgnevas on põhiliselt mälestustele ja rahvapärimustele toetudes kirja pandud ühe suguvõsa tekkimise ja laienemise lugu. Kuna Riiside sugu kasvas pikka aega küllaltki eraldatuna muust maailmast, siis kattub Riiside lugu suures osas ka kahe Eestimaa metsaküla arengulooga ja neid polegi käesolevas käsikirjas püütud teineteisest lahutada.

PILDIL: Künnapa talu Konstantin Riismanni joodu (ristimise) pilt 1909. aastast. Tagumine rida vasemalt: Pakupoisi Aleksander, tundmatu, Paruli Anna, Jüritoa Jaan, Paruli Miia, Hoolmiku Liisa, Künnapa Tõnis, tundmatu, Beti Sergei, tundmatu, Kahe lapsega Maria, Essengergi Anni, tundmatu, Kangru Elsa. Esimene rida: Mall Riisi tütar Künnapa Liisa Riisman, Kõlliaru Anu (koeraga), Hoolmiku mamma hoiab süles Künnapa Olgat, tundmatu (hoiab Künnapa Salet), Tori vene preester Lebedev, kes Jüri Riisi õpilasena Vaimulikus seminaris innustunud Riiside sugupuud uurima, tundmatu viiuldaja, Kalmeti Ants, tundmatu, Maka Karla, Köka Peet, tundmatu.

Väga suures osas ei kujuta see kirjatükk mingit minu originaaluurimust vaid põhineb teiste poolt juba varem kirjutatul - originaalne on võibolla vaid lausete järjekord ja mõningad rõhuasetused. Suures osas sisaldub siintoodud materjal juba kahe Pärnus elava koduuurija Andres Tohti ja Tani Tomsoni töödes. Neist esimesel valmis 1986. aastal käsikiri "Riisa", teisel aga 1992. aastal käsikiri "Pärnumaa, Tori vald, Tõramaa küla", millised omakorda toetuvad veelgi varasematele kirjapanekutele ning selle kandi vanemate inimeste mälestustele. Eriti tuleks siin mainida Tori preestri Nikolai Lebadevi märkmeid ja Leida Rohtla mälestusi. Rahvalaulik Leida Rohtla on ka kõigi tekstis kasutatud luuletuste autor (L. Rohtla, "Üksinda öös", kirjastus "Perioodika", ajalehe "Sakala" väljaanne, Viljandi, 1991).

PILDIL: Jaan Riisi tütar Hoolmiku Leida Kümmel-Rohtla 50 aastaselt.

Üht-teist on lisatud siiski ka muudest allikatest. Nii näiteks on taliteid ja palgiparvetust käsitlevad lõigud pärit ajakirjast "Eesti Loodus". Otseselt minu poolt on kogutud Riislaste sugupuu andmed, ehkki ka siin toetub vanim tüvi osaliselt Andres Tohti käsikirjas toodud N. Lebedevi märkmetele. Oolmiku talust väljakasvanud sugupuu harude kohta on lisaks arhiiviandmetele enamus mälestuskilde saadud samuti Pärnus elavalt kodu-uurijalt Milla Jaksilt. Tenalt on pärit ka valdav osa selle kandi seltsielu puudutavatest andmetest. Riiside-Riismanite suguvõsaga haakuvat Kimmelite suguvõsa on uurinud Silvi Tenjes ning vastavad andmed pärinevad valdavalt temalt. Mahuliselt põhiline osa andmetest, mis puudutavad Riislaste suguvõsa laienemist, on aga kogutud juba otseselt selle käsikirja jaoks ja siintoodud kujul mujalt leitavad pole. Andmeid on oma vanemas osas enamasti üles kirjutatud Eesti Ajalooarhiivis leiduvatest dokumentidest (siinkohal ei saa jätta tänamata Arhiivi teadusdirektorit Tiiu Oja väga vastutuleliku suhtumise ja lahke abi eest), uuemas osas aga kogutud kas inimeste suulisel või kirjalikul küsitlemisel, kuid lisa on saadud ka perekonnaseisuaktide büroode arhiividest.

.

PILDIL: Milla Jaksi istumas Adujaani talu õuel 1996. aasta suvel.

Käesolev käsikiri ei ole oma praegusel kujul mõeldud lõplikuna, vaid ka edaspidi kasvava ja täienevana. Käsikirja originaal eksisteerib vaid arvuti mälus ja on seal uute andmete saabumisel alati täiendatav ja täpsustatav. Siit ka palve kõigile, kes juhtuvad kunagi ja kusagil seda käsikirja lugema - kui Te leiate siit vigu, ebatäpsusi või oskate midagi lisada, siis palun, olge nii lahked ja kirjutage mulle ning ka Teie mälestused ja teadmised saavad lisatud üldisesse pilti. See palve kehtib kõige kohta, mis puudutab Riisa ja Tõramaa ümbruse ajalugu ja elu-olu, andmeid suguvõsa seni veel minu jaoks leidmata (või vigaselt üles tähendatud) harudest. Suguvõsa lünkade täitmiseks paluksin kirjutada mulle iga inimese kohta, kes peaks sellesse tabelisse kuuluma, järgmised andmed:

1. ees ja perekonnanimi (juba tabelisse kantud isikute puhul paluks kindlasti lisada ka koodnumber, et vältida sarnaste nimedega isikute segiminekut; naisterahvaste puhul paluks sellel kohal tuua vaid tema neiupõlvenimi);
2. sünniaeg ja koht (kuupäev, kuu, aasta, maakond, vald, küla, talu - kõigi tähtpäevade ja kohtade puhul paluks andmetel, milles Te päris kindlad ei ole, see ebakindluse fakt ka ära märkida, et muudest allikatest teistsuguste andmete leidmisel saaks otsustada, mida rohkem usaldada);
3. kui isik on juba surnud, siis surmaaeg ja koht;
4. praegune aadress (surnute puhul matusepaik);
5. põhiline tegevusala (elukutse);
6. abiellumise aeg ja koht;
7. kõik ülalmärgitud andmed (punktid 1-5) abikaasa(de) kohta (seda ka juhul, kui tegu on ametlikult registreerimata kooseluga; naisterahvaste puhul vaid neiupõlvenimi; kui punktis 1 märgitud isik on olnud korduvalt abielus, siis andmed kõigi tema abikaasade kohta);
8. kas abiellumisel võttis naine mehe perekonnanime;
9. kas abielu on lahutatud, või elatakse lahus ja mis ajast alates ollakse lahus;
10. kõik ülaltoodud andmed (punktid 1-9) kõnealuse abikaasa vanemate kohta;
11. kõik ülaltoodud andmed (punktid 1-9) kõnealuse abielupaari laste (ja nende laste) kohta (kui üks isik on olnud abielus korduvalt, siis millised lapsed on millisest abielust).

Minu kontaktandmed leiate koduleheküljelt

Riisa lehekülg		Sisukord		Järgmine peatükk