Kui Leisu Jüri Kuldkepi noorem vend Taevere Jaan kuulis, et see tüliasi isa ja poja vahel oli üles kirjutatud, siis ütles ta: "Jah, see oli küll kõik nõnda, kuid kustutage see asi parem maha, sest isal on ka teisi lapsi, kes ei soovi, et ta saaks alal hoitud." Kui nende lugude kirjutaja oma isat palus, et ta oma elulugu jutustaks, ei tahtnud isa seda esiotsa mitte teha, öeldes: "Noh, kuidas ma oma elu jutustan? See käiks minu isa au vastu." Niisiis pidas tema seda tülilugu üheks oluliseks ja õige tähtsaks sündmuseks oma elus, ilma milleta ta ei võinud endale oma elulugu ette kujutada. Sellepärast ei arvanud nende lugude kirjutaja endal õiguse olevat selle tüliloo üle kriipsu tõmmata.