"Panko" raha seletuseks järgmist: Prantsuse ja Krimmi sõja aegu oli Vene riigi rahanduse inflatsioon. Liikvel oli viimaks ainult paberraha, mis pankorahaks nimetati, saksa keele "Banknoten" järele. Mitte ainult riigivalitsus ei trükkinud paberraha, vaid ka üksikutele jõukatele isikutele ja isikute gruppidele, näit: pankadele, kes olid teatud suurema summa hädaajal kroonule sisse maksnud, anti luba paberraha trükkida ja liikvele lasta. Kaubajuudid hulkusid siis talusid mööda ja tegid oma sehvti, küsides järele, kas kusagil leidub veel vana "hõbedat." Pärast Krimmi sõda löödi jälle metallraha, mis oli kõrgema väärtusega. Sellepärast oli ühe kopika metallraha nimetus vanema põlve vene rahva suus "trješnik", see tähendab, kolm kopikat. Kahe kop. metallraha eest saadi 7 kop. pankoraha. "Semišnik" oli sellepärast kahe kopika ja "grivna" kolme kopika metallraha nimetus. "Grivennik" pärastine harilik kümne kopika nimetus.