| ESILEHT | SISUKORD |
|---|
Esimese öö õigust tarvitanud mõisnikud veel nende lugude kirjutaja vanaisa ajal. Ühes mõisas läinud abielumees oma noorikuga laulatuselt tulles paruni juure, et see seaduse järele tema naiselt esimest matti võtaks. Parun olnud just heinamaal heinaliste juures. Noorik pidanud sealsamas heinte peale heitma ja parun tikkunud talle ligi nagu kult emisele otsa, kuna mees kaugemal seistes ja toimingut pealt vaadates piipu popsitanud. Noorik tahtnud nüüd üles tõusta, aga parun öelnud: "Jää põhule. Mina jalutab ja koinib veel kord."
Viimane jus primae noctis tarvitaja olnud üks must Tuglas Tallinnamaal. Aga üks noorik valmistanud noa, et kui teda pruudiööks mõisa viiakse, siis ta tapab Tuglase ära. Tuglas saanud nooriku kavatsustest enne kuulda, löönud kartma ja jätnud sest ajast saadik oma õiguse kasutamata.
Kirikukantslist müristati rahva hooraelu vastu, kiriku eeskojas
olid sohinaistele häbipingid. Kuid selle vastu, mis
mõisnikud naistega tegid, keegi häält ei
tõstnud. Niisuguseid kihvamehi nagu Vändra õpetaja
Karl Körber teisi ei olnud.
Vastemõisa härra Ratlef oli täie kasvuga mees ja suur
naiste armastaja. Ilusamad neiud ja naised oma vallarahva seast valis
ta endale armukesteks. Kui armuke teda juba ära tüütas
või sellele titehäda juhtus tulema, siis sokutas Ratlef ta
mõnele oma valla poisile naiseks, andes kaasavaraks mõne
talu või kõrtsi rendile. Ja kui mõni mees katsus
vastu punnida, siis oli Ratlefil abinõusid küll, et teda
sundida. Üks tema endistest hooradest olnud Vanaõue
kõrtsinaine Riiu (Triinu), kellest ka mujal paaril korral juttu
tuleb. Ratlefi proua oli ilus, terve, paks naisterahvas. Tal oli aga
ainult üks tütar. Kui küsiti, miks tal nii vähe
lapsi on, siis vastas ta, et "härra oma jõu teiste naiste
pääle ära kulutanud, sellepärast mina enam lapsi ei
saa."
Ratlefi toatüdruk Liisa jäänud härrast rasedaks.
Kutsutud kärneripoiss Baum sinna ja Ratlef käratanud: "Pead
kohe Liisa kosima. Kas oled nõus?" Arglik poiss vastanud:
"Kuidas härra käseb." Ja Ratlef põrutanud edasi: "Ja
laps, kes tal sünnib, on SINU laps." Ratlef ostnud Säreverest
7 ruutversta metsa, sinna saatnud Baumi metsaisandaks, lasknud
seal asutada suure Soomeniidu talu, kuhu Liisa poeg jäänud
pärast metsaisandaks ja oma sohilapsi edasi teistele sokutanud.
Ratlef ei olnd naiste suhtes mõisnikkude seas erand. Suurem hulk
mõisnikke tegi niikaua, kui neil sugulist jõudu oli,
samuti. Tabavalt ütles Suure-Jaani kiriku kõrtsimees
Pärna: "Mõisnik on uhkust täis, lihtrahvaga ei taha
palju tegemist teha. Kuid meeste käest raha ja naiste käest
nussi võtab ta vastu küll."
Ratlefi aeg oli Taevere mõisa Wahli käes, kes samasugune
sugutäkk oli, kui Ratlef. Tulnud Wahli juure üks tema
armukestest - vist olnud ta nimi Leenu - ja teatanud, et tal olla laps
tulemas. Wahl öelnud: "Mis häda sest on. Vali endale poiss,
keda sa tahad, ja ma panen su ilma pikema jututa mehele. Tule homme ja
ütle, kes sulle meeldib."
Tüdruk tulnud teisel päeval. Wahl küsinud: "Noh,
kellele tahad minna?" Tüdruk öelnud: " Ruusiaugu Jaanile
Pärakülast." Wahl vastanud: "Seda sa ei saa, see on valla
puusepp ja on väeteenistusest muidugi vaba. Vali teine, keda
võib soldatiks saata."
Järgmisel päeval tulnud tüdruk jälle ja
öelnud: "Tahan Kõnnu Joosepit." Selle perekonnanimi oli
Sääsk, ta oli Taevere metsavahi poiss. "Hea", öelnud
Wahl, "teda võid saada." Kutsutud poiss kohe sinna ja
öeldud: "Kas tahad soldatiks minna või võtad
Leenu ära?" Poiss leppinud Wahli hooraga. Nad pole Wahli
käest mingit kohtagi saanud Leenu kaasavaraks.
Vastemõisa Ratlef
Taevere Wahl
| SISUKORD | ESILEHT |
|---|