ESILEHT SISUKORD



Porduelu Mõisates

Esimese öö õigust tarvitanud mõisnikud veel nende lugude kirjutaja vanaisa ajal. Ühes mõisas läinud abielumees oma noorikuga laulatuselt tulles paruni juure, et see seaduse järele tema naiselt esimest matti võtaks. Parun olnud just heinamaal heinaliste juures. Noorik pidanud sealsamas heinte peale heitma ja parun tikkunud talle ligi nagu kult emisele otsa, kuna mees kaugemal seistes ja toimingut pealt vaadates piipu popsitanud. Noorik tahtnud nüüd üles tõusta, aga parun öelnud: "Jää põhule. Mina jalutab ja koinib veel kord."

Viimane jus primae noctis tarvitaja olnud üks must Tuglas Tallinnamaal. Aga üks noorik valmistanud noa, et kui teda pruudiööks mõisa viiakse, siis ta tapab Tuglase ära. Tuglas saanud nooriku kavatsustest enne kuulda, löönud kartma ja jätnud sest ajast saadik oma õiguse kasutamata.

Kirikukantslist müristati rahva hooraelu vastu, kiriku eeskojas olid sohinaistele häbipingid. Kuid selle vastu, mis mõisnikud naistega tegid, keegi häält ei tõstnud. Niisuguseid kihvamehi nagu Vändra õpetaja Karl Körber teisi ei olnud.

Vastemõisa Ratlef

Vastemõisa härra Ratlef oli täie kasvuga mees ja suur naiste armastaja. Ilusamad neiud ja naised oma vallarahva seast valis ta endale armukesteks. Kui armuke teda juba ära tüütas või sellele titehäda juhtus tulema, siis sokutas Ratlef ta mõnele oma valla poisile naiseks, andes kaasavaraks mõne talu või kõrtsi rendile. Ja kui mõni mees katsus vastu punnida, siis oli Ratlefil abinõusid küll, et teda sundida. Üks tema endistest hooradest olnud Vanaõue kõrtsinaine Riiu (Triinu), kellest ka mujal paaril korral juttu tuleb. Ratlefi proua oli ilus, terve, paks naisterahvas. Tal oli aga ainult üks tütar. Kui küsiti, miks tal nii vähe lapsi on, siis vastas ta, et "härra oma jõu teiste naiste pääle ära kulutanud, sellepärast mina enam lapsi ei saa."

Ratlefi toatüdruk Liisa jäänud härrast rasedaks. Kutsutud kärneripoiss Baum sinna ja Ratlef käratanud: "Pead kohe Liisa kosima. Kas oled nõus?" Arglik poiss vastanud: "Kuidas härra käseb." Ja Ratlef põrutanud edasi: "Ja laps, kes tal sünnib, on SINU laps." Ratlef ostnud Säreverest 7 ruutversta metsa, sinna saatnud Baumi metsaisandaks, lasknud seal asutada suure Soomeniidu talu, kuhu Liisa poeg jäänud pärast metsaisandaks ja oma sohilapsi edasi teistele sokutanud.

Ratlef ei olnd naiste suhtes mõisnikkude seas erand. Suurem hulk mõisnikke tegi niikaua, kui neil sugulist jõudu oli, samuti. Tabavalt ütles Suure-Jaani kiriku kõrtsimees Pärna: "Mõisnik on uhkust täis, lihtrahvaga ei taha palju tegemist teha. Kuid meeste käest raha ja naiste käest nussi võtab ta vastu küll."

Taevere Wahl

Ratlefi aeg oli Taevere mõisa Wahli käes, kes samasugune sugutäkk oli, kui Ratlef. Tulnud Wahli juure üks tema armukestest - vist olnud ta nimi Leenu - ja teatanud, et tal olla laps tulemas. Wahl öelnud: "Mis häda sest on. Vali endale poiss, keda sa tahad, ja ma panen su ilma pikema jututa mehele. Tule homme ja ütle, kes sulle meeldib."

Tüdruk tulnud teisel päeval. Wahl küsinud: "Noh, kellele tahad minna?" Tüdruk öelnud: " Ruusiaugu Jaanile Pärakülast." Wahl vastanud: "Seda sa ei saa, see on valla puusepp ja on väeteenistusest muidugi vaba. Vali teine, keda võib soldatiks saata."

Järgmisel päeval tulnud tüdruk jälle ja öelnud: "Tahan Kõnnu Joosepit." Selle perekonnanimi oli Sääsk, ta oli Taevere metsavahi poiss. "Hea", öelnud Wahl, "teda võid saada." Kutsutud poiss kohe sinna ja öeldud: "Kas tahad soldatiks minna või võtad Leenu ära?" Poiss leppinud Wahli hooraga. Nad pole Wahli käest mingit kohtagi saanud Leenu kaasavaraks.



SISUKORD ESILEHT