Põhjasõja ajal olnud Sandra talu peremeheks Antsu nimeline suur, tugev ja ilus mees, kelle nägu ehtinud täishabe (Sandra talus oli sel ajal tõesti Hansu nimeline mees, kuid see oli peremehe Jaagu noorem poeg - A.H.K.). Talus oli sool otsa lõppenud. Kuna seda ligemalt millegipärast saada polnud, läinud Ants seda Tallinast tooma. See juhtunud kuuldavasti talvel, sest minek olnud reega. Metsanurgas elades oli sealne rahvas sõjakärast ja ka sõjauudistest kõrval. Võibolla Ants ei teadnudki kuidas olukord on. Tallinnas märganud rootsi värbajad jõulist toreda väljanägemisega meest, nabinud ta kinni ja toppinud mundrisse. Tol ajal oli see märgiks, et mees on sõdur ja tema kohta on sellest peale maksvad sõjaväe käsud ja keelud. Antsule antud täielik ratsaväe varustus: mõõk, kiiver ja hea hobune koos sadulaga. Ants olnud aga metsanurgas vabusega harjunud ning sõjaväekord talle vastuvõtmatu. Peatselt kappanud ta hobuse ja muu sõjavarustusega Tallinnast tulema, alla Sandrale.

Kui seda lugu jutustanud Väike-Ätt poisikesena Sandral oli kasvanud, olnud mõõk, kiiver ja sadul veel alles. Äti isa olevat lasknud sepikojas mõõgaterast pussnuge taguda, kiivri lõhkunud aga lapsed. Sadul olnud pööningul veel kaua alles, kuni põlenud koos Sandra vana majaga 1912. aastal.

1700. aastal taheti talupoegi organiseerida kihelkondade kaupa väeüksustesse. Igasse kihelkonda tuli määrata ülem ja alamkommissarid. Alamkomissariks tuli igal mõisal saata üks kubjas. Roodumeistrid ja kapralid kavatseti määrata jõukamate talupoegade hulgast. Selline üritus kukkus Eestimaal 1700. aastal läbi (vt. E. Öpik, "Eesti talurahval Põhjasõja ajal lasunud sõjakoormistest"). 1704. aastast on aga taolise väeüksuse "munsteroll" Vastmõisa kohta säilinud (RAKA Fond 567 nim.3 sü 99, lk. 42-44). Selles on märgitut, kes kusagilt talust peab minema ja milline "sõjariist" tal kaasa peab olema. Järgnevalt on toodud see nimekiri kogu Vastemõisa külade ja talude kohta.

1. Talu suurus adramaades.
2. Peremehe nimi ja väeüksuse mineja nimi.
3. Meeste arv (Manshaft).
4. Püssid (Röhre).
5. Odad (Spiese).
6. Vikatid (Sensen).
7. Kirved (Beilen).

Eeltoodud andmete põhjal võib teha kokkuvõtte ka talude arvu ja suuruse kohta, kuigi see ei ole käesoleva peatükiga seotud. "Sõjaväekohuslaste" nimekirjas on: