Kõrtsielu

Maadlemine ja kiskumine olnud tol ajal kõrtsides väga moes. Viin olnud odav, poole kopika hõbeda eest antud hea lõuatäis, mis mehele ei tahtnud suhu mahtuda. Kolme kopika eest saadud vaskkortli täis, s.o. 0.25 toopi. Viie kopika eest võinud mees end purju juua. Suure-Jaani kirikukõrtsi sõitnud mehed ratsahobustel kokku purjutama ja kiskuma. Üks Päraküla mees, Ruusika Rits, kogeleja, öelnud ükskord: "Seal k-kisti k-k-k-kuue paariga ja mina olid s-s-s-seitsmes sekka minemas." Rahvas hakanud teda sest saadik "seitsmendaks" nimetama. Tema suguvõsal on praegu Seitsmes perekonnanimeks.

Kuidas tolle aja mehed ülepea võisid juua, näitab järgmine lugu, mis Kabala mõisas sündinud. Üks viinavoorimees tulnud viinakööki, kus viinameister ise juhtunud ees olema. See küsinud mehelt, kas ta ka viina soovib. Mees teinud maheda näo ja vastanud: "Kes head asja ära põlgab?" Viinameister kallanud pool toopi piiritust täis ja annud mehe kätte. Mees joonud ta ühe sõõmuga tühjaks. Viinameister küsinud, kas ta ehk veel tahab. Mees vastanud: "Eks kuluks ää küll." Viinameister täitnud teinekord pool toopi piiritusega ja ulatanud jälle mehele. Mees tahtnud ka selle korraga tühjaks juua. Viinameister karanud hirmuga ta käest kinni ja öelnud: "Tohho hull, sa kukud ju siinsamas surnult maha." Mees saanud pahaseks, sülitanud ja öelnud: "Isand ise pakub ja nüüd hakkab hurjutama. Mis see tilk peaks mehele tegema?"

Piiritus veeti suurtes aamides Riiga. Tee oli pikk, kuid sõit lõbus. Nupukad vooripoisid puurisid peenikesed augud vaadilaudadest läbi kohtadel, kus see mitte hästi silma ei paistnud, - näiteks vaadivitsa all, mis natuke kõrvale nihutati ja pärast oma kohale pandi ja imesid õlekõrre läbi nii palju piiritust, kui soovisid. Pärast punniti auk kinni ja maskeeriti osavasti.

Viina põletati tol ajal mõisates palju. Keiser Pauli aeg olnud riigivalitsuse poolt järelepärimine, kui palju keegi viina põletab. Äratatud lootust, et need, kes kõige enam viina ajavad, saavad keisri poolt kiitust ja kingitust. Mõisnikud andnud siis õige ohtrasti üles. Sedasama teinud ka kirikuõpetajad, vist ka Suure-Jaani ja Pilistvere õpetajad, kellel viinakööki ei olnudki. Paul käskinud aga pärast kõigile viinapõletajaile tubli maksu peale panna, sellejärele, kuidas keegi omalt poolt põletatud viina hulka oli üles andnud.