Vana-Tühja kimbutusi

Vennad Mihkel ja Peeter kiskunud kord Põikjõe keeles, seal, kus Rassi jõgi teise jõega kokku voolab, lõhmuseniidi. Öö tulnud kätte, vennad teinud tule üles ja heitnud sinna metsa kõrvuti magama. Mõne aja pärast ärganud Mihkel ja leidnud, et ta on üksi. Peeter olnud kadunud. Kaugelt kuuldunud kisa ja hüüdmist. Mihkel hakanud hääle peale minema, leidnud oma venna järskude kallastega jõe taga laane all mädamaa sees jalgupidi kinni. Ei tea vaene isegi, kuidas ta sinna saanud.

Hakanud vennad kahekesi tagasi minema, keegi visanud jõesuhu suure kivi, nii et vesi pursanud puude ladvust kõrgemale. Jões olnud sulpsakut ja nagu rakikoera haukumist kuulda. Muriku Kuldkepid mälestavad ja jutustavad nüüdki seda lugu, mis nad oma esivanemate käest kuulnud. Püüavad seletada seda salapärast juhtumist niiviisi, et vend, kes öösel teise venna juurest ära kadunud, olnud kuutõbine. Üht okslikku kuuske mööda roninud ta jõest üle. Mihkel aga kinnitanud vandega, et säärast kuuske pole seal olnud.

Selliseid lugusid olnud teistegagi. Arvata 50 aastat tagasi juhtunud ühel Särevere mehel, Hansul, niisugune lugu. Tema purjutanud laupäeval Särevere Saunaaugu kõrtsis ja hakanud õhtu pimedas koju minema. Pühapäeva hommikul, umbes pruukosti aeg, ärganud üles, leidnud end 7 versta kõrtsist kaugel Seinapalu soos heinakuhja all. Kõrtsi ja kuhja vahel on suured mädasood, aga Hansu pastlad-rätikud olnud puhtad ja kuivad. Arvatud, et vanapagan ise teda sinna kandnud. Selle juhtumi pärast kutsutud teda "Vanakuradi-Hansuks"