 |
 |
 |
| (Õpetaja 1921-1932. a.) |
uvitavam kuju E. A.
Olustvere Põllutöökooli õpetajate peres oli kahtlemata eesti- ja saksa
keele õpetaja Jaan Kuldkepp nii oma
põlvnemise kui ka loomingulise tegevuse poolest.
Isa poolt on ta sugulane ärkamisaja
kirjaniku J. Voldemar Janseniga ja
ema poolt kirjaniku
Anton Hansen Tammsaarega.
aan Kuldkepi isa oli
Jüri ning Jüri Kuldkepi ja J. V. Janseni vanaisad olid vennad. Jüri
Kuldkepi vanaisa hüüti "Jahu-Jüriks"
(kuna ta oli veskipidaja) ning Jannseni vanaisa -
Kangru Andreseks (kuna ta kudus
kunstkangaid). Kõik nad olid pärit Suure-Jaani Pärassaare talust (3 -
A.H.K.). Jahu-Jüri oli esimene, kes võttis omale nimeks Kuldkepp. Selle
järel võtsid ka teised vennad ja õed (onulapsed, onunaine Mari jne. -
A.H.K.) selle nime. J. V. Jannseni ema
Mall oli sündinud Kuldkepp (ehkki
seda nime polnud veel pandud A.H.K.) ja pärit S-Jaani Pärassaare talust
(3 - A.H.K.).
ansenid olid pärit
Kaansoo Kolgiojalt (tegelikult Põhjaka külast (2 - A.H.K.) - K.K.). Üks
Hanseni vendadest oli Kolgioja (2 - A.H.K.), teine Saarissoo (4 -
A.H.K.) talu peremees.
Kolgioja Hanseni poeg
Peeter sõitis Järvamaale Albu valda,
kus ostis omale Tammsaare nimelise talu. Tema poeg oli kirjanik
Anton Hansen Tammsaare.
Saarissoo Hanseni tütar
Ann abiellus Jüri Kuldkepiga Kabala
valla Metsa-Leisu talus ja oli siis Jaan Kuldkepi ema.
 | |||
| Viljandimaa kaart. E.K.S. Kodu-uurimiste toimkond 1935. a. | |||
|---|---|---|---|
| Legend | |||
| 1) - Saeveski | K.K. - Karl Kranich | ||
| 2) - Põhjaka | A.H.K. - Andrus Hans Kuldkepp | ||
| 3) - Pärassaare | |||
| 4) - Saarissoo | |||
aan Kuldkepp sündis 14.
aprillil 1861. a. oma vanemate 7-da lapsena Kabala valla "Saeveski" (1
- A.H.K.) metsavahitalus Suure-Jaani kihelkonnas. Sealt kolis tema isa
Jüri koos oma perekonnaga, kui Jaan oli veel üsna pisike Kabala valla
Metsa-Leisu tallu. Selles talus suri ka Jaan Kuldkepp 21. märtsil 1950.
aastal, olles surres 89 aastane. Ta sängitati igavesele puhkusele
Suure-Jaani kalmistule.
aan Kuldkepp õppis
algul Sageveres saksakeelega Gerretsi algkoolis, siis Suure-Jaani
kihelkonnakoolis Joosep Kapp'i juures ning peale selle Tartu Õpetajate
Seminaris, mille lõpetas 1881 aastal, enamikus väga heade hinnetega. 20
aastase noormehena sõitis ta Venemaale Saraatovi linna, kus oli 40
aastat katoliku (kreeka katoliku - K.K.) preestrite seminaris saksa
keele ja loodusteaduse õpetajaks.
araatovis tegi ta
täiendavalt ülemõpetaja eksami. Lühemat aega õpetas ta seal ka
esperanto keelt, mida valdas täielikult. 1921. aastal opteerus ta
Eestisse, kus peale talupidaja venna surma päris oma vanemate
Metsa-Leisu talu, olles ühtlasi E.A. Olustvere Põllutöökooli eesti- ja
saksakeele õpetajaks ning kooli internaadi korravalvajaks kuni 1932
aastani, mil ta lahkus õpetaja ametist, pühendades oma viimased
eluaastad loomingulisele tööle.
õlvnedes nii isa kui ka
ema poolt kirjanike perekonnast ning puutuses oma kooli ajal Tartus
kokku eesti ärkamisaja tegelaste Fr. Kreutzwaldiga, C. R. Jakobsoniga,
J. Hurdaga, M. Veskega ning V. Jannseni poegadega sai ta neilt teatud
määral äratust loominguliseks tegevuseks. Ta luges ja kirjutas palju
ning jättis võrdlemisi rikkaliku kirjandusliku pärandi käsikirjades
rohkem luulekeele vormis, aga ka harilikus luulekeeles, palju aforisme,
tarkussõnu ning ajaloolisi materjale Suure-Jaani ning Vändra
kihelkondadest. Erilist huvi pakub Kuldkeppide sugukonna kroonika, ca
700 lhk. masinkirjas, - mis algab Põhjasõja ajast ja on läbipõimitud
kõiksugu huvitavate elamustega ja näahtustega, ebausukommetega, vanade
vägilaste tegudega, jahijuttudega ja uuema aja sündmustega.
Karl Kranichi ärakiri Olustvere kroonikast.
