Sõjaajal, kevade poole suid, toonud rikas Auksi "onu" (Auksmann Sürgaverest) oma rahakasti Pärassaare Jahu-Jüri kätte hoiule. Kast olnud suur, 6 jalga pikk, 4 jalga lai ja 4 jalga kõrge, 1,5 tollistest laudadest tehtud, nurkadest tapitud, tugevasti rautatud, pruuniks värvitud, kumera kaanega. Ees olnud tal ümmargune puu-nups kastikaane ülestõstmiseks. Kasti sisemine ruum olnud kolme ossa jaotatud: üks, kõige suurem osa, vase, teine vähem, hõbeda ja kolmas, kõige väiksem, vist kulla tarvis. Kuid kulda ei ole kastis olnud, ainult vaske ja hõbedat. Auksmanni kaks hobust vedanud kasti kuni Pärassaare jõe orgu, kuid ei ole enam edasi jõudnud teda mäkke vedada, sest suur kast olnud raha täis ja mäekallak järsk. Jahu-Jüri saatnud oma 16-aastase poja Andrese kahe tugeva ruunaga appi. Nii vedanud nad nelja hobusega raske rahakasti Pärassaare õue. Auksi onu tahtnud aitajale, noorele Andresele, tänulik olla, öelnud: "Ega ma ristipoega ilma jäta." Andnud talle 5 kopikat vaske.

Umbes kaks aastat olnud see kast rahaga Pärassaares Jahu-Jüri hoole all. Suiks maetud ta maa sisse. Seda kohta nimetatakse praegu "Kirstulohuks." Lohk on tal ümber, keskel kink, millel paks kuusik kasvas. Talvel olnud kirst Jahu-Jüri kitsas magamistoas voodi jalutsis põiki. Kardetud, et kaabakad raha ära varastavad, sellepärast tehtud kuulujutt välja, et kaabakad olla juba raha ära varastanud. Jutt ulatunud Auksi onu kõrvu ja see sõitnud hirmuga Pärassaare järele pärima, kuidas lugu tema rahaga on. Seal vaigistatud teda, et raha on alles. Pärast viinud ta oma raha kottides ära. Kirst on praegu Pärassaares alles. Vana, mädanenud põhja asemele on uus alla tehtud. Teda tarvitatakse nisu salveks. Sisse mahub 10 vakka.