-hajumisel
- Compton
Alfred Nobel (21.10.1833 - 10.12.1896)
Sündis Uppsalas. Enamiku aega elas Venemaal,
Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias.
Keemik ja insener, naftamagnaat ja sõjatööstur.
Dünamiidi (nitroglütseriin + diatomiit)
ning ballistiidi (suitsuta püssirohi) leiutaja. Vallaline.
Testamendi alusel:
Kogu raha panga väärtpaberitesse
(tollal 9 M$ , nüüd 120 M$). Intressidest 10% fondikasv, põhiosa
5 võrdseks preemiaks:
tähtsate inimkonnale kasulike avastuste ja leiutuste eest
1) füüsika,
2) keemia ning
3) füsioloogia & meditsiini alal;
4) parimate idealistliku tendentsiga kirjandusteoste eest,
5) tegevuse eest rahvaste vendluse, armeede vähendamise, rahuliikumise edendamisel.
Preemia jagatakse max 3 laureaadile (1, 1/2+1/2,
1/3+1/3+1/3, 1/2+1/4+1/4).
Stardipositsioon XX sajandi füüsikas:
0. Soojuspaisumise rakendused
1912 - automaatika majakates ja boides - Dalén,
1920 - NiFe sulamid (invar jm) - Guillaume
1. Elektromagnetiline kiirgus
1a. Infolevi raadiosagedustel
1909 - raadioside (saatja ja detektor) - Marconi, Braun
1928 - termoionisatsioon dioodis - Richardson
1947 - raadiolainete levi ionosfääris -Appleton
1974 - raadioteleskoopide süntees kõrgeristuseks - Ryle
1974 - otsustav osa pulsarite avastamisel - Hewish
1993 - erilise kaksikpulsari avastamine - Hulse, Taylor
1978 - kosmoloogiline kiirgusfoon - Penzias, Wilson
1b. Röntgenikiired
1901 - X-kiirte avastamine (katoodkiirte torus) - Röntgen
1914 - X-kiirte difraktsioon kristallides - von Laue
1915 - kristalli struktuur X-kiirte abil - Bragg & Bragg,
1917 - elementide karakteerne X-kiirgus - Barkla
1924 - el.kesta kihtstruktuur X-spektritest - M. Siegbahn
1c. Indutseeritud kiirguse füüsika
1908 - interferentsil baseeruv värvifotograafia - Lippmann
1921 - koherentskiirgusega indutseeritud e-siirded -Einstein
1964 - maser-laservõimendid - Townes, Basov, Prokhorov
1971 - holograafia avastamine ja arendus - Gabor
1981 - uued laseri tüübid (kristallmaser ja värvlaser) - Bloembergen, Schawlow
2000 - laserdioodid opto-elektroonikas - Alferov
1d. Kiirgusefektid
1902 - elektronteooria, elektriväli keskkonnas - Lorentz
1902 - spektrijoonte lõhenemine magnetväljas --Zeeman
1919 - spektrijoonte lõhenemine elektriväljas - Stark
1927 - X-kiirte partikkelolemus -hajumisel
- Compton
1930 - valguse kombinatsioonhajumine - Raman
1958 - pidurduskiirgus keskkonnas (kui 
)
- Cherenkov, Frank, Tamm
1961 - 
-kiirte resonantsneeldumine
kristallis - Mössbauer
2. Osakeste trekitajurid
1927 - udukamber (veeauruga) - Wilson
1936 - kosmiline kiirgus (balloonidelt) - Hess
1948 - udukambri loendurjuhitav pildistamine - Blackett
1950 - tuumaemulsioonid ja mesonprotsessid neis (
lagunemine 
-deks) - Powell
1954 - kointsidentsmeetod ja tulemused osakestelaviinide uurimisel - Bothe
1960 - (H) mullikamber - Glaser
1968 - resonantsosakeste avastamine H mullikambriga + fotode skaneerimine & kompuutertöötlus - Alvarez
1992 - 'kannelkamber' - Charpak
3. Mikroskoobid
1953 - faasikontrasti meetod ja mikroskoop - Zernike
1986 - elektronmikroskoop ja teened elektronoptikas - Ruska
1986 - skaneeriv tunnelmikroskoop - Binnig, Rohrer
4. Täppismeetodid
1907 - optilised täppisinstrumendid ja mõõtmistulemused:
(
) - Michelson
1989 - eraldatud ostsilleerivate väljade meetod, rakendamine H maseris ja aatomkellades - Ramsey
1989 - ioonlõksu väljatöötamine - Dehmelt, Paul
1966 - aatomite hertsresonantside uurimine (topeltresonants & opt. pumpamine) - Kastler
1997 - aatomite laserpüünis + jahutamine - Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips
5. Pooljuhtide füüsika normaaltingimustes
1973 - tunnelefekt - Esaki
1956 - transistorefekt - Shockley, Bardeen, Brattain
2000 - integraalskeemide (chip) leiutamine - Kilby
2000 - ülikiired pooljuhtheterostruktuurid - Kroemer
6. Füüsika ekstremaaltingimustes
1910 - gaaside täpsustatud olekuvõrrand - van der Waals
1913 - aine madalatel temperatuuridel ja He4 vedeldamine - Kamerlingh Onnes
1962 - kondensaine ja vedela He teooria - Landau
1978 - avastused madaltemperatuurses füüsikas - Kapitsa
1972 - ülijuhtivuse teooria -Bardeen, Cooper, Schrieffer
1987 - ülijuhtivus keraamilistes ainetes - Bednorz, Müller
1996 - He3 ülivoolavus - Lee, Osheroff, Richardson
1946 - kõrgrõhuaparatuur, avastused sellega - Bridgman
1973 - tunnelefekt ülijuhtides - Giaever
1973 - supervoolu teooria tunnelbarjääris - Josephson
1985 - kvantiseeritud Hall'i efekt - von Klitzing
1998 - kvantvedelik murdlaenguliste (Hall'i) ergastustega -Laughlin, Störmer, Tsui
7. Osakeste ja keskkonna korrastatuse omadused
1943 - molekulkimbud, prootoni magnetmoment - Stern
1952 - tuuma magnetomadused - Bloch, Purcell
1970 - avastused antiferro- & ferrimagnetismis - Néel
1977 - magnetiliste ja korrastamata süsteemide elektronstruktuur - Anderson, Mott, Van Vleck
1982 - kriitilised nähtused faasisiiretel - K. G. Wilson
1991 - korrastatusenähtuste üldistamine vedelkristallidele ja polümeeridele - de Gennes
8. Vedelike ja plasma füüsika
1926 - settetasakaal - Perrin
1970 - avastused magneto-hüdrodünaamikas - Alfvén
1983 - tähtede struktuur & evolutsioon - Chandrasekhar
9. Elektron ja ta laineoptika
1905 - katoodkiirte avastamine - Lenard
1906 - gaaside elektrijuhtivus - J.J. Thomson
1923 - elektroni laeng ja fotoelektriline efekt - Millikan
1925 - elektronide põrkumisseadused aatomitel- Franck, Hertz
1937 - elektronide difraktsioon kristallides - Davisson, G.P.Thomson
1981 - kõrglahutuslik elektronspektroskoopia - K. Siegbahn
10. Tuuma(de)füüsika
1904 - gaaside tihedused ja Ar avastamine - Lord Rayleigh
1904K - inertsgaaside avastamine - Sir Ramsay
1903 - spontaanse radioaktiivsuse avastamine - Becquerel
1903 - radioaktiivsuse uuringud - P. Curie, M. Curie
1911K - Ra & Po avastamine - M. Curie
1922K - mass-spektrograafi leiutamine - Aston
1934K - deuteeriumi avastamine - Urey
1935 - neutroni avastamine - Chadwick
1938 - radioaktiivsete elementide saamine reaktsioonidel aeglaste neutronitega - Fermi
1939 - tsüklotron, uued radioaktiivsed elemendid - Lawrence
1951 - tuumareaktsioonid kiirendites - Cockcroft, Walton
1961 - nukleonide struktuur elektronide hajumisest kiirendis - Hofstadter
1963 - fundamentaalsümmeetria printsiibid - Wigner
1963 - tuuma kihtstruktuur - Goeppert-Mayer, Jensen
1967 - tuumaenergia vabanemine tähtedes - Bethe
1975 - deformeerunud tuumaga aatomid - A. Bohr, Mottelson, Rainwater
1983 - elementide tekkeprotsessid universumis - Fowler
1944 - aatomituumade magnetresonants - Rabi
1994 - neutronspektroskoopia - Brockhouse
1994 - neutroni difraktsiooni tehnika - Shull
11. Kvantmehhaanika
1911 - soojuskiirguse seadused - Wien
1918 - energia kvandid - Planck
1908K - aatomituumade & e.kestade suurus - Rutherford
1921 - teened teoreetilisele füüsikale, fotoelektriline efekt - Einstein
1922 - aatomite (planetaar)struktuur ja kiirgus - N. Bohr
1929 - elektronide laineiseloom - de Broglie
1932 - kvantmehhaanika ja 
allotroopia
- Heisenberg
1933 - uued aatomiteooriad (klassikaline ja relativistlik) - Schrödinger, Dirac
1936 - positron - Anderson
1959 - antiprooton - Segré, Chamberlain
1945 - keeluprintsiip fermionidele - Pauli
1954 - lainefunktsiooni tõenäosuslik tõlgendus - Born
12. Kvantväljateooria
1955 - täpsustatud vesiniku spektri peenstruktuur - Lamb
1955 - täpsustatud elektroni magnetmoment - Kusch
1965 - kvantelektrodünaamika alused - Tomonaga, Schwinger, Feynman
1979 - elektronõrga interaktsiooni ühendteooria - Glashow, Salam, Weinberg
1999 - elektronõrga mõju renormeerimisteooria - 't Hooft, Veltman
13. Subnukleaarsete osakeste füüsika
1949 - tugeva mõju vahendajamesonite ennustus - Yukawa
1957 - paarsuse (P) rikkumine lagunemisel
- Lee, Yang
1980 - CP- sümmeetria rikkumine K
-mesonite
lagunemisel - Cronin, Fitch
1969 - elementaarosakeste süsteem - Gell-Mann
1976 - sarmooniumi 
avastamine -
Richter, Ting
1984 - panus nõrga mõju vahendajate, 
ja 
bosonite avastamisse - Rubbia, Van der Meer
1988 - neutriino kimbu meetod ja 
avastamine - Lederman, Schwartz,Steinberger
1990 - elektronide mitteelastne süvahajumine prootoneil: panus kvarkmudelisse - Friedman, Kendall, Taylor
1995 - 
leptoni avastamine - Perl
1995 - neutriino 
avastamine - Reines
Nobeli preemia jäi andmata
1916, 1931, 1934, 1940, 1941, 1942
Nobeli preemia (1 M$) on 10% Bill Gatesi päevatulust.
Multilaureaatsed perekonnad füüsikas
Thomson, Bragg, Bohr, Siegbahn - isa ja poeg
Suurim perekondlik Nobeli preemia kontsentratsioon:
Marie Curie (Füüsika&Keemia) ja Pierre Curie (Füüsika),
tütar Irene Joliot-Curie (Keemia), tema abikaasa F.Joliot (Keemia&Rahu)
tütre Eve abikaasa H. R. Labouisse (Rahu - UNICEF).
Laureaatiderohkeimad tsentrid
10 - Pariis, Stanford
8 - Cambridge (GBr)
7 - Moskva, London
6 - Harvard, New York, Princeton
5 - Berkeley, Berliin, Pasadena,
4 - Chicago, Cornell, Genf, Massachusetts IT, Zürich
3 - Kopenhagen
Laureaatide jaotus riikide järgi
73 - USA
22 - Suurbritannia
18 - Saksamaa
12 - Prantsusmaa
10 - Sveits
8 - Venemaa
7 - Holland
4 - Rootsi
3 - Taani
2 - Jaapan
1 - Austria, India, Itaalia, Iirimaa, Kanada
Jaotus füüsikapreemia rahaosaku järgi
47 täispreemiat,
61 poolpreemiat,
36 kolmandikpreemiat,
18 veerandpreemiat (1/2+1/4+1/4)
Laureaatide üldarv - 162, (Bardeen 2korda)
Nobeli füüsikapreemia laureaatide panuse klassifikatsioon
Tüüpiline Nobeli teadusepreemia laureaat
Varasest noorusest väljapaistvate vaimuannetega.
Ülikooli lõpetanud vähemalt 20-aastasena.
Valib juhendajaks väljapaistva teadlase või vastupidi.
Doktorikraadi saab ca 25-aastasena.
Põhiavastused teeb enne 35. eluaastat.
Nobeli preemia on omistatud 1 - 55 aastat hiljem.
Vanus füüsikapreemia saamisel : 25 -78 a.
Liikumapanev jõud: soov mõelda ja katsetada, et mõista.
Lõppmärkmed
Igavesed peaprobleemid teaduses:
Universumi, elu ja teadvuse teke ning areng
Taktikalised peaprobleemid teaduses:
edendada inimkonna ainelist heaolu, meditsiini ning
vaimset kultuuri ja moraali
Lugemismaterjale
EF(S) aastaraamatud
Ajakirjast Horisont artiklivalik
V. Tsolakov. Nobelevskie premii, Mir 1986.
J. Lõhmus, L. Palgi. Osakestest osakestes, Valgus 1985
H. Käämbre. Laseriraamat
Viiteteosed nimetatud allikatest