STELLAARIUM - koht kus rääkida astronoomiast
Väike ülevaade Stellaariumi ajaloost
1964. aastal Tõravere vastvalminud ruumidesse kolinud Füüsika ja
Astronoomia Instituut muutus eestlaste seas kohe populaarseks. Teleskoopide
vaatamine ning asjatundjate selgitused astronoomiast oli kevadiste
kooliekskursioonide peaaegu et kohustuslikuks osaks.
Igal aastal külastas Tõraveret 2500-3500 huvilist.
1996. aastal oli taevas vaadeldav Hyakutake komeet, Tõraveres said viiel
ööl seda komeeti vaadata kõik huvilised. Lõplikult sai selgeks, et on vaja
spetsiaalset ruumi, kus rääkida astronoomiast.
1.5 m teleskoobi torni II korruse endise arvutuskeskuse ühte ruumi hakatigi
selleks otstarbeks remontima. Kokku käis Tõraveres 1996. aasta jooksul
~3500 külastajat, registreeriti 80 gruppi.
1997. aastal oli taevas uus, hele ja väga ilus Hale-Boppi komeet.
19. märtsil 1997. a. avati Stellaariumi I osa. Hale-Boppi komeeti
said ~3500 huvilist vaadata 14 ööl. Pikka järjekorda oodates uudistati
Stellaariumi väljapanekut. 1.5 m teleskoobi juurde viiva tee äärde istutati
Päikesesüsteemi makett, kus Päikest ja planeete tähistavad elupuud
ning nende kaugus üksteisest on võrdeline planeetide kaugusega looduses.
1m maapinnal võrdub 40 milj. km-ga looduses.
1997. a. külastas Tõraveret ~6500 inimest, üle 100 grupi.
1998. aastal jätkus Stellaariumi väljaehitamine. Kogu 1.5 m teleskoobi
torni II korrus anti Stellaariumi käsutusse. Aasta lõpuks olid ka ruumid
remonditud.
1998. a. külastas Tõraveret 197 gruppi 4961 huvilisega.
1999. aastal kogus Stellaarium populaarsust, külastajate hulk suurenes
pidevalt. Kogu aasta jooksul külastas Tõraveret 236 gruppi 5955 huvilisega.
2000. aasta oli siiani külastatavuse rekordaasta. Kogu aasta jooksul käis
Tõraveres 271 gruppi 7400 huvilisega.
2001. aasta kevadel valmis Orioni tähtkuju installatsioon, kus on
kaasaegsel kujul kujutatud vanadele kreeklastele tuntud jahimees Orioni nime
kandvat tähtkuju ning antud seda tähtkuju moodustavate tähtede ruumiline jaotus
Universumis. Installatsiooni valmistas Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomand
Erki Lepik.
Stellaariumi külastas 207 gruppi ~6300 huvilisega.
2003. aastal täitus meie kauaaegne unistus - saime virtuaalplanetaariumi.
See koosneb arvutiprogrammist "Starry Night" ja meediaprojektorist.
Meediaprojektori ostsime annetatud raha eest. Täname
lahkeid annetajaid... Algol - Eesti OÜ, AS Alexela Oil, AS Eesti Telefon,
AS Hansapank, AS PricewaterhouseCoopers, AS Tsenter,
AS Ösel Foods, Cortex Eesti AS, DC Baltic Container Transport,
Eesti Põllumajandus - Kaubanduskoda, ETPV Trükikoja AS,
Järva Tarbijate Ühistu, Linda Nektar AS, OÜ DADA AD,
OÜ Mediapool, OÜ Saarte Investeering, OÜ Vatson & Vatson,
Põlva Tarbijate Ühistu, Raps Eesti OÜ, S-Marten AS,
Tartu Tarbijae Kooperatiiv, Tetra Pak Estonia AS.
Kogu Stellaariumi väljaehitamisel on meid on abistanud paljud asutused,
erilise tänu on pälvinud:
:: Tartu Observatoorium (ruumide remont, videomagnetofon ja plakatid)
:: Haridusministeerium (ruumide remont ja arvuti)
:: Hasartmängu Nõukogu (40 000 krooni ruumide remondiks)
:: Tartumaa Omavalitsuste Liit (11 000 krooni televiisori ostmiseks)
:: Nõo Vallavalitsus (10 000 krooni toolide ostmiseks)
2005. a. septembris külastas meid 50 000.
huviline.
:: Ülevaade Stellaariumi külastatavusest on toodud
tabelis.
|
2008. a. kevadel võitis Stellaarium Eesti teaduse populariseerimise auhinna konkursil
I preemia
|
|
|
Stellaariumis saab:
1. vaadata astronoomiat tutvustavaid
plakateid,
2. päikesesüsteemi
maketi abil uurida, kuidas Maal vahelduvad aastaajad, öö ja päev ning kuidas tekivad
Päikese ja Kuu varjutused,
3. katsuda 270 kg kaaluvat raudmeteoriiti,
4. imetleda, kuidas võib kaasaegne kunstnik interpreteerida
Orioni tähtkuju,
5. imestada, kui suured olid veel 1980. aastatel töötavad
arvutid,
6. tutvuda Tartu Observatooriumi poolt välja antud teaduspublikatsioonidega.
Mida Tõravere külastaja näeb ja kuuleb:
:: peahoone ees saab tutvuda päikesekellaga.
Päikesekell Päikesekell
avati 26. mail 2008, kui möödus 50 aastat Tõravere Observatooriumi asukoha
mahamärkimisest.
:: peahoones asuva
kivimosaiik-kaardi mosaiik juures räägitakse sellest, missuguseid
nimesid andsid meie esivanemad taevas olevatele tähtkujudele ning võrreldakse
ametlikus astronoomias kasutatavate nimedega.
:: vaadatakse
1.5 m teleskoopi ning räägitakse teleskoopidest ka üldisemat juttu.
Kui on tellitud õhtune külastus, siis selge ilma korral saab ka tähti
vaadata. Õhtuseid huvilisi katsume koondada kokku ühele õhtule, et saaks
vähemalt kümneliikmelise grupi.
:: ruumis nimega Stellaarium saab rääkida astronoomiast kui teadusest.
:: virtuaalse planetaariumi (arvutiprogramm StarryNight) abil saame suurel
ekraanil vaadata, millised tähed ja tähtkujud millal paistavad;
milline näeb tähistaevas Maakera erinevates kohtades ning palju
muud huvitavat.
|