Atmosfääri seire töörühm

Tartu Observatoorium
61602, Tõravere

in English Eesti keeles

[Koosseis] | [Uurimisvaldkonnad] | [Publikatsioonid] | [Grandid ja projektid] | [Loengukursused]

 Koosseis: 
Kalju Eerme (Ph.D.) kalju[ät]aai.ee (+372) 7 410 230 Uno Veismann (Ph.D.) uno[ät]aai.ee (+372) 7 410 230 Olavi Kärner (Ph.D.) olavi[ät]aai.ee (+372) 7 410 409 Viivi Russak (D.Sc.) russak[ät]aai.ee (+372) 7 410 231 Ilmar Ansko (M.Sc.) jazov[ät]aai.ee (+372) 7 410 152 Ain Kallis (Ph.D.) kallis[ät]aai.ee (+372) 7 410 136 Silver Lätt (M.Sc.) silver[ät]aai.ee (+372) 7 410 152 Erko Jakobson (Ph.D.) erko.jakobson[ät]ut.ee Viljo Allik (M.Sc.) viljo.allik[ät]ut.ee Mart Noorma (Ph.D.) mart.noorma[ät]ut.ee Jouni Envall (Ph.D.) jouni.enval[ät]gmail.com Aivo Reinart (B.Sc.) aivo[ät]ut.ee Urmas Kvell (M.Sc.) urmas.kvell[ät]eesti.ee Doktorandid Hannes Keernik (M.Sc.) hkeernik[ät]gmail.com Margit Aun (M.Sc.) margit.aun[ät]ut.ee Uurimisvaldkonnad: Töörühma uurimisteemad on Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon Eesti kohal (U. Veismann, K. Eerme, I. Ansko , S. Lätt, doktorant M. Aun), kiirgusklimatoloogia (V. Russak) ja klimatoloogia aktuaalsed teoreetilised probleemid (O. Kärner). Osa töörühma koosseisust tegelevad M. Noorma juhtimisel kosmosetehnoloogia probleemidega ja Eesti muutmisega taas kosmoseriigiks. See tegevus ei ole otseselt seotud atmosfääri seirega. Ultraviolettkiirguse (UV-kiirguse) uurimisel on viimastel aastatel peatähelepanu pööratud spektraalse koostise usaldusväärsele registreerimisele ja muutuste põhjuste analüüsile. On välja töötatud firma Avantes kompaktsel minispektromeetril AvaSpes 256 põhinev automaatne mõõtmissüsteem ja käivitatud projekti EstSpacE vahenditest muretsetud Bentham Ltd. topeltmonokromaatoril DMc150F-U põhinev spektrite registreerimise süsteem. Maapinnani jõudva ultraviolettkiirguse doosid muutuvad aastast aastasse nagu ka integraalse päikesekiirguse omadki. Viimasel 17 aastal on suviti sagedamini esinenud päikeselised ilmad ja UV doosid on olnud kuni 1976. aastani ja pärast 1993. aastat on suvised doosid olnud märksa suuremad kui vahepealsetel valdavalt pilviste suvedega aastatel 1976-1993. Töögrupp on osalenud Euroopa UV spektrite andmebaasi koostamise projektis ja erüteemse UV kiirguse Euroopa kuni 1955. aastani tagasiulatuva klimatoloogia koostamisel. Maapinnani jõudvad UVB piirkonna kvandid lainepikkustega 290-315 nm suudavad lõhkuda aatomitevahelisi sidemeid orgaanilistes molekulides ja sellega häirida elusorganismide elutalitlust, aga samuti kahjustada mitmesuguseid materjale. Kiirguse kätte sattunud elusrakud kaitsevad ennast ekraneerivate ühendite ja antioksüdantide moodustamise teel ja modifitseerivad kudede koostist ning taimede ja atmosfääri vahelist gaasivahetust. Atmosfääris toimuvaid arvukaid fotokeemilisi reaktsioone algatavad samuti UVB kiirguse kvandid. Seetõttu on UV kiirguse spektraalne koostis tähtis keskkonnategur. Uurimistöö peaeesmärgiks ongi praegu selle spektraalse koostise muutlikkuse ulatuse ja ajaliste trendide selgitamine, et pakkuda vajalikke algandmeid UV kiirguse bioloogiliste ja muude toimete uurijatele. Meie endine kaastöötaja A. Kallis ja V. Russak on esinduslikus teadusajakirjas "Science" 2005. a. mais ilmunud ja maailmas tähelepanu äratanud artikli autorite hulgas. Artikkel näitab, et viimasel kümnendil on põhjapoolkera paljudes kohtades õhk muutunud läbipaistvamaks ja maapinnani jõuab rohkem päikesekiirgust kui varasematel kümnenditel. Seda saab teada ka samade põhiautorite koostatud kiirguskliima teatmikust (2003). V. Russak on soliidses Ameerika Geofüüsika Liidu ajakirjas "Journal of Geophysical Research" 2009. a. avaldanud ka töö päikesekiirguse muutumise ja temperatuuri trendide seosest Eestis ja osalenud suurema autorite samal aastal samas ajakirjas avaldatud töös atmosfääri läbipaistvuse muutumise ja päikesekiirguse kättesaadavuse suhetest Euroopas. O. Kärner on jätkuvalt avaldanud metoodilisi süvauuringuid kliimamuutuste tuvastamise usaldusväärsuse kohta ja leidnud, et mitte ainult tuleviku stsenaariumide vaid ka viimase aastasaja kliima muutumise tendentside usaldusväärsus pole kaugeltki piisav. Publikatsioonid: Populaarteaduslikud:

Eerme, K.: Maa tagasi- ja edasivaate peeglis. Horisont, 3, 59, 2011.
Eerme, K.: Austraalias uputus, Amasoonias põud. Horisont, 4, 48-52, 2011.
Veismann, U.: Lugemisnoppeid - Boriss Tsertok. Raketõ i ljudi. Horisont, 3, 60-61, 2011.
Eerme, K.: Miks Pluuto ei sobi planeetide hulka? Kalender 2011, Olion, Tallinn, 90-92, 2010.
Eerme K.: Raamat rahvale. Horisont, 3, 50-51, 2009. 
Eerme K.: Kui Päike muutub rahutuks. Tarkade klubi, 8(32),53-56, 2009.
Eerme K.: Saturn ja selle vaatamine. Kalender 2010, Olion, Tallinn, 176-179, 2009.
Eerme K.: Päike kütab kliimakatelt. Horisont,5, 28-33, 2008
Eerme K.: Kas tulevik toob uputuse või jääväljad. Akadeemia, 20, 9, 1928-1957, 2008
Eerme K.: Tõraverelaste tegemised kosmoseriigis. Tarkade klubi, 10, 32-33, 2008
Eerme K.: Soe El Niño, külm La Niña. Horisont, 3, 23-25, 2007.
Eerme K.: Mussoonkliima kapriisid. Horisont, 5, 26-29, 2007.
Eerme K.: Kliimamuutused. Kalender 2008, Olion, Tallinn, 90-93, 2007
Veismann U., Eerme K., Leedjärv L., Noorma M.:Milleks ja kuidas Eestile kosmos? Akadeemia, 19, 12, 2583-2613, 2007. 
Eerme K.: Charles Villmann (18.03.1923 - 25.03.1992). Eesti Geodeetide Ühing 1926-2006. EGÜ väljaanne, Tartu, 51-52, 2006. 
Eerme K.: Maa atmosfäär ja klimatoloogia. In: Teadusmõte Eestis. Täppisteadused.,eds. I. Koppel, P. Saari, 29-33, Tallinn, 2006.
Teaduslikud: 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003
Grandid ja projektid: Praegused: Varasemad: Loengukursused: (Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituudis) 2004/2005 U. Veismann Pilditöötlus kaugseires U. Veismann Arvutijuhitavad mõõtmised K. Eerme Sissejuhatus geofüüsikasse K. Eerme Keskkonnaõpetus 2003/2004: U. Veismann Pilditöötlus kaugseires U. Veismann Arvutijuhitavad mõõtmised K. Eerme Sissejuhatus geofüüsikasse K. Eerme Keskkonnaõpetus 2002/2003: U. Veismann Astronoomiatehnika U. Veismann Pilditöötlus kaugseires U. Veismann Arvutijuhitavad mõõtmised K. Eerme Sissejuhatus geofüüsikasse K. Eerme Keskkonnaõpetus 2001/2002: U. Veismann Pilditöötlus kaugseires U. Veismann Arvutijuhitavad mõõtmised K. Eerme Sissejuhatus geofüüsikasse 2000/2001: U. Veismann Kujutiste töötlemine U. Veismann Arvutijuhitavad mõõtmised K. Eerme Keskkonnaõpetus K. Eerme Sissejuhatus geofüüsikasse

Viimati muudetud: 09.09.2011