Kokkuvõte Teisest Eesti Kaugseire Seminarist.

Anu Reinart

Tartu Observatoorium

       Parandamaks koostööd Eesti kaugseirajate seas korraldati kahe aasta eest, 2003. a. 3 juunil, Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil ja toetusel Eesti kaugseire seminar. Osavõtjad olid toimunud üritusega väga rahul ja väljendasid soovi seda korrata. Nii toimuski 2005. a. 11. oktoobril Tartu Observatooriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühistegevusena 2. Eesti kaugseire seminar, osalejaid seekord üle 70, kokku esitati 16 suulist ja 13 poster ettekannet. Peaeesmärkideks olid:

1. kaugseire meetodite rakenduste laiendamine;

2. kaugseire alaste teaduslike tööde tuvustamine;

3. kaugseirega seotud Eesti asutuste ja isikute kokkuviimine, infovahetus ja koostöö edendamine.

Kõige pikem kogemus satelliidipilte analüüsimisel on Tartu Observatooriumil, kuid aktiivselt tegutsevad metsa- ja maapinna kaugseire töörühmad EPMŰ-s ja TŰ Geograafiainstituudis, veekaugseire töörühmad TŰ Eesti Mereinstituudis ja TTŰ Meresüsteemide instituudis ning atmosfääri kaugseirega seotud uuringuid tehakse ka TŰ Keskkonnafüüsika instituudis.

        Seminar algas kõigile kohalolijatele üldist huvi pakkuvate teemadega. U. Veismanni (TO) ettekandest selgus, et Tartu Obsertooriumi optikalaboris on olemas vahendid ja pidevalt tegeldakse ka meetodika täiustamisega kaugseire radiomeetite kalibreerimiseks. R. Sarapu (EMHI) tutvustas EMHI MSG-1 vastuvõtusüsteemi ja rõhutas vajadust Eesti ühinemiseks Eumetsat’iga, et praeguse 6- tunnise viite asemel jõuaksid satelliidipildid meile kiiremini. Siiski polnud selge kuivõrd satelliidipiltidel sisalduvat info juba praegu EMHI-s kasutatakse.

       Elevust tekitasid Maa-ameti uue digitaalse aerofotokaamera AD40 esimesed testpildid Tallinna regioonist (P. Krusberg, Maa-amet). Selle moodsa tehnikaga on võimalik Eestimaa üle-pildistada 1.2 cm lahutusega! Praegu pole veel teda, kui palju lende on võimalik korraldada ja kas/kes saaksid pilte kasutada. Tulemuste intepreteerimisel ja analüüsimisel oleks kindlasti kasulik suurem koostöö satelliit-kaugseirajate ja fotogramm-metristide vahel.

          Praegu Eestis veel vähe kasutatud meetodist - kaugseire radartehnikast - andis ülevaate Helsinki Tehnikaülikoolis töötav ja samas ka doktoriväitekirja ettevalmistav, Tartu Űlikooli lõpetanud J. Praks. Aktiivse kaugseire meetodid (radar- ja lidartehnika) peaksid leidma meie oludes suuremat rakendust just meie piirkonnale omaste probleemide tõttu (sage pilvkate, madal päike, võimalused jää ja lume uuringuteks).

         NATO kosemoseuuringute paneel on alles väljatöötamisel ja nagu Eesti Kaitseminsiteeriumi poolse esindaja T. Kõutsi (TTŰ) ettekandest selgus, on ka Eesti teadlastel võimalus selle koostamises osaleda. Euroopa Kosmoseaegentuuri kosmoseuuringute, teaduse ja tehnoloogia programmid on eranditult rahuotstarbelised. Kandada päritolu eestlane H.Tork, kes on töötanud ESA-s 15 aastat, oli lahkelt nõus jagama oma kogemusi ja esitas ülevaate ESA tegevusest. Kuigi teadlastel on ESA teadusprojektides võimalik kaasa lüüa ka praegu, inspireeriks ESA liikmesriikide hulka kuulumine ka ettevõtlust ja aitaks kaasa kõrgtehnoloogia arengule.

       Seminaril esitatud ettekandeid ja nende lühikokkuvõtted on kättesaadavad Tartu Observatooriumi koduleküljelt (www.aai.ee). Rõõmustavalt palju oli seminaril kuulamas ja peamiselt posteritega esinemas ka üliõpilasi.

Seminar lõppes aruteluga, milles said osaleda kõik kohalolijad. Eelmisest seminarist möödunud perioodi jooksul oli toimunud olulisi muutusi: lisandunud on uusi kasutatavaid hüperspektraalseid ja väga suure ruumilise lahutusega sensoreid (Hyperion, Chris-Proba, Quickbird); paranenud on koostöö atmosfäärifüüsikute ja kaugseirajate vahel, seda eelkõige tänu Tõravere AERONET’i jaama heale töökorraldusele; aktiivselt kasutakse EMHI aktinomeetria ja järvejaama andmeid jne.

         Űks olulisemaid vajadusi on praegu satelliidipiltide metaandmebaasi loomine ja selle sidumine teiste eesti ruumiandmetega. Eesti suhteliselt väikestes oludes oleks võimalik samade piltide või aerofotode koordineeritud kasutamise korral kokku hoida nii töö- kui ka rahalisi ressursse. Hea idee oli kaugseire listi loomine, laialdasem informatsiooni ja kogemuste vahetus tagaks paremaid tulemusi nii seire, teaduse, koolituse kui ka ettevõtluse osas ja tõstab erinevate spetsialistide teadlikkust keskkonna olukorra jälgimise võimaluste osas.

Omaette teema on eestikeelse terminoloogia arendamine ja kasutamine. Üks lootusi oli seotud 1. kaugseire seminari kogumikuga, kuid selle väljaandmine on viibinud.

Omavahelisite kontaktide parandamiseks ja hoidmiseks uuendati ka Kaugseire Nõukogu koosseisu, millesse kuuluvad:

Peep Krusberg (Maa-amet)

Tiit Kutser (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut)

Tarmo Kõuts (Tallinna Tehnikaülikool, Meresüsteemide instituut)

Mait Lang (Tartu Observatoorium)

Urmas Peterson (Tartu Observatoorium)

Anu Reinart (Tartu Observatoorium)

Antti Roose (Tartu Ülikool)

Krista Odakivi (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituut)