|
|
|
1997.a. kevadel (märts/aprill) oli taevas taas võimalus jälgida ühte ilusat vaatemängu. Nimelt oli Maa lähedusse jõudnud Hale-Bopp'i komeet. Ennustuste järgi pidi see komeet olema veelgi heledam kui 1996.a. kevadel meid külastanud Hyakutake komeet.
Hale-Bopp'i komeet avastati sõltumatult kahe ameerika amatöörastronoomi poolt 1995.a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Komeetide registris tähistatakse teda ka järgmiselt: C/1995 O1.
Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See oli üks kaugemaid komeete, mida amatöörid kunagi avastanud on. 1997.a. 22. märtsil peaks Hale-Bopp'i komeet olema Maale kõige lähemal - umbes 1.3 AU. Kümme päeva hiljem (1. aprillil) möödub komeet Päikesest umbes 0.91 AU kauguselt.
Komeedi liikumiskiirus meile lähenedes pidevalt kasvab. Septembris 1996 oli tema kiirus Päikese suhtes umbes 24 km/s ja 1997.a. aprilli alguseks küünib see kuni 44 km/s. Hale-Bopp'i komeet ei tohiks meile olla täiesti ''tundmatu'', sest tema orbiidi periood on üle 3000 aasta. See aga tähendav, et umbes 3000 aastat tagasi oli ta viimati meie külaliseks.
Hale-Bopp'i komeet on üks suuremaid, tema tuuma läbimõõduks hinnatakse kuni 40 km, tolm ja gaas ümber komeedi haarab enda alla aga mõnesaja tuhande kilomeetrise läbimõõduga ala ning komeedi saba võib ulatuda mitme miljoni km kaugusele.
Alates märtsist on komeet vaadeldav põhjataevas praktiliselt kogu öö. Kesköö paiku on ta esialgu veel väga madalal ja halvasti vaadeldav, kuid kuu teisel poolel vaatlustingimused paranevad ja komeet tõuseb horisondist kõrgemale. Informatsioon Hale-Bopp'i komeedi asukoha kohta tähtkujude suhtes ning horisondi suhtes õhtutaevas ja hommikutaevas peaks olema abiks komeedi paremal jälgimisel.
Huvi Hale-Bopp'i komeedi vastu on ülemaailmne. Juba mitme kuu vältel on teda vaadelnud ja uurinud nii professionaal- kui amatöörastronoomid ning ka muidu huvilised. Lisainformatsiooni komeedi kohta võib leida väga paljudelt WWW-lehekülgedelt. Siin on toodud ainult mõningad viited.
Tartu Tähetorn.JPL - NASA Jet
Propulsion Laboratory.ESO - Euroopa
Lõunaobservatoorium.Sky & Teleskope
Mõningaid pilte Hale-Bopp'i komeedist võid leida siit.
