Mihkel Jõeveer (3.08.1937. – 6.06.2006)

Raske ning parandamatu haigus viis 6. juunil manalateele Eesti teaduspreemia laureaadi, vanemteadur Mihkel Jõeveeru, kes heleda ja ainulaadse tähena on 45 aasta vältel andnud suure panuse Eesti astronoomina teadusesse ning olnud üheks juhtfiguuriks astronoomiliste teadmiste levitamisel Eestis.

Heidame lühidalt pilgu Mihkel Jõeveeru elu- ja teadlasteele. Mihkel Jõeveer sündis Pärnumaal Murru külas talupere ainsa lapsena. Keskhariduse omandas ta Vändra keskkoolis ning kõrghariduse astronoomia alal Tartu Ülikoolis. Kohe pärast ülikooli lõpetamist 1960. aastal asus ta tööle Tartu tähetorni, peagi siirdudes elama ja töötama Tõraveres valmivasse uude observatooriumisse, kus möödusid kõik ta edasised eluaastad teaduspõllul teadurina ja galaktikate füüsika labori juhatajana ning eraelus abikaasana, 3 lapse isana ja vanaisana.

Mihkel Jõeveer oli oma huvidelt laiahaardeline entsüklopedist. Kolm aastakümmet oli ta Tähetorni Kalendri peatoimetaja ning suurim astronoomiateadmiste popularisaator selle aastaraamatu vahendusel, kuid avaldades arvukalt populaarteaduslikke artikleid ka muudes väljaannetes.

Tema põhitaotluseks teaduses oli näha ja lahendada probleeme lihtsalt ja rahulikult. Selliselt oli ta edukaks liikmeks akad. J. Einasto galaktikauurijate koolkonnas, uurides tähtede liikumise kaudu salapärast tumeainet meie Linnutees ja teistes galaktikates, galaktikate struktuuritüüpe ja supernoovade kiirgust. M. Jõeveeru ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ja see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel.

Veel oma viimse elupäeva õhtul käis Mihkel oma töötoas tulevikulootustega ja lävis kolleegidega, kaebamata oma eluohtlikku terviseseisundit. Eesti astronoomiline üldsus väljendab postuumselt oma sügavat tänu lahkunule, kaastunnet lahkunu omastele ning langetab kurbuses pea.

Tartu Observatoorium