Tartu Observatoorium

1996
T. Nilson, J. Anniste ja M. Lang sidusid metsa peegeldusmudeli metsade takseerandmete andmebaasiga.
Kaugseirekonverentsil Pekingis käib kolmeliikmeline delegatsioon - J. Ross, T. Nilson ja A. Kuusk, kes töötas Pekingi Geograafia instituudis kaks nädalat.

1997
1997-2002 osales taimkatte kaugseire rühm T. Nilsoni juhtimisel Rootsi kaugseireprojektis RESE (Remote Sensing for the Environment), mida finantseeris Rootsi MISTRA fond.
O. Kärner töötas jaanuarist aprillini Ameerika Ühendriikides Wisconsini ülikoolis.

Atmosfäärifüüsika osakond, 1997.
Ees: U. Veismann, S. Keevallik, J. Ross, R. Rõõm, T. Nilson
Keskel: V. Russak, E.-M. Ross, A. Jõeveer, A. Kallis, V. Randmets, R. Koppel, T. Prans, A. Kuusk
Taga: U. Peterson, M. Pehk, M. Kaasik, K. Eerme, E.-M. Maasik, V. Ross, P. Saarelaid, A. Männik, M. Tiisler

1998
Lakkavad olemast Tartu ülikooli ja Tartu Observatooriumi ühisõppetoolid. Atmosfäärifüüsika osakonna (juhataja Rein Rõõm) moodustavad
- aluspinna energeetika töörühm
- taimkatte kaugseire töörühm
- dünaamilise meteoroloogia töörühm
- klimatoloogia ja aktinomonitooringu töörühm
Riigi eelarvest finantseeritakse teemasid
- atmosfääri ja aluspinna kiirgusrežiim ja Eesti keskkonna optiline monitooring (juhendaja Juhan Ross)
- Eesti ilmastikku kujundavad faktorid ja dünaamiline ilmaennustus (juhendaja Rein Rõõm)
Tõraveres hakatakse mõõtma erüteemset ultraviolettkiirgust.
Hangiti taimkatte analüsaator LAI-2000 ja CCD-kaamera ST-8, mille baasil ehitati kalasilma objektiiviga varustatud 2-kanaliline kujutise radiomeeter kiirgusvälja detailse struktuuri uurimiseks taimkatteis.
Radiomeetria labor hankis uue sertifitseeritud etalonlambi.
Kirjastuse Koolibri väljaandel ilmub U. Petersoni, R. Aunapi ja J. Eilarti satelliidipildiatlas "Eestimaa nähtuna kosmosest".
U. Peterson alustab Eesti maakasutuse ja selle muutuste analüüsi satelliidipiltide abil.
Dünaamilise meteoroloogia töörühmas valmib HIRLAM-i mittehühdrostaatiline versioon.
A. Kuusk avaldas artikli taimkatte parameetrite hindamisest suurtel maa-aladel, kasutades Landsat TM piltidel taimkatte peegeldusmudeli pöördülesande lahendamist.

1999
Tartu Observatooriumi direktoriks saab Laurits Leedjärv.
Alates jaanuarist kuulub aktinomeetriajaam ülemaailmsesse baasjaamade võrku (BSRN).
A. Kuusk sai ajakirja Agricultural and Forest Meteorology toimetuskolleegiumi liikmeks ning Prantsusmaal väljaantava ajakirja Agronomie erialatoimetajaks. J. Ross on Agricultural and Forest Meteorology toimetuskollegiumi liige juba mõnda aega.
Algavad metsade kõrge nurklahutusega kiirgusväljade mõõtmised CCD-kaamera ST-8 baasil ehitatud kujutise radiomeetriga.

2000
Tiit Nilson võtab üle sihtfinantseeritava teema "Atmosfääri ja aluspinna kiirgusrežiim ja Eesti keskkonna optiline monitooring" juhendamise, J. Ross jätkab aluspinna energeetika töörühma juhina.
Matti Mõttus kaitses magistritöö keskkonnafüüsikas "Otsese päikesekiirguse statistiline kirjeldamine pajuvõsas", juhendajad J. Ross ja T. Nilson.
Taimkatte kaugseire ja aluspinna energeetika töörühmad läbivad rahvusvahelise evalveerimise, mõlemad töörühmad saavad ökoloogia ekspertgrupilt (UK ja Soome) hindeks "hea".
A. Kuusk, M. Lang ja U. Peterson teevad ulatuslikke metsa kiirgusrežiimi mõõtmisi Flakalideni katsemetsades (Rootsi) ja Ruokolahti tootmismetsas (Soome).
EL projekti VALERI ettevalmistamiseks tehakse Järvselja õppebaasi metsades koos Toulousi CNES kolleegide M. Leroy ja C. Lelongiga mõõtmisi taimkatte analüsaatoriga LAI-2000. Samasuguseid mõõtmisi korrati aastail 2001-2005.

2001
Dünaamilise meteoroloogia töörühm läheb Tartu ülikooli Keskkonnafüüsika instituudi koosseisu. Rein Rõõm valitakse meteoroloogia korraliseks professoriks.
Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut).
Mait Lang kaitses magistritöö metsakorralduse erialal "Satelliidipildi ja metsandusliku andmebaasi sidumine metsa heleduse mudeli abil", juhendaja T. Nilson.
VALERI projekti tugialal Järvseljal mõõdetakse LAI-2000-ga puistute lehemassi (okkamassi) ja võrade katteväärtust. Võrade katteväärtust mõõdetakse ka kalasilmapiltidelt.
Stockholmi ülikoolilt laenatud spektromeetriga GER-2600 mõõdetakse metsa alustaimestiku peegeldusspektreid 400-2500 nm piirkonnas. Koostatud peegeldusspektrite kogu on kõigile kasutamiseks veebilehel http://www.aai.ee/bgf/ger2600/
Osa pajuistandusest Tõraveres asendatakse lepaistandusega.

2002
21. juunil 2002 suri Juhan Ross.
Muudetakse atmosfäärifüüsika osakonna struktuuri, nüüd on selles
- taimkatte seire töörühm, juhataja T. Nilson
- atmosfääri seire töörühm, juhataja U. Veismann
Osakonnajuhatajaks saab Tiit Nilson.
Uueks sihtfinantsseritavaks teemaks saab "Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused", teema juht T. Nilson.
Sirje Keevallik lahkub Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituuti.
O. Kärner töötas septembrist 2002 kuni märtsini 2003 Norrköpingis Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis.
Tartu Observatooriumi ultraviolettkiirguse uurijate töögrupp (K. Eerme, U. Veismann, R. Koppel) osales 17 asutuse hulgas 15 aprillist 2002 kuni 30 novembrini 2003 Euroopa Liidu projekti “European Database for UV Climatology and Evaluation” täitmises.
Atmosfääri optilisi omadusi hakatakse mõõtma NASA päikesefotomeetriga CIMEL-318, mis kuulub globaalsesse aerosooli mõõtmise võrku AERONET. Mõõtmisi koordineerib O. Kärner, fotomeetrit hoiab käigus M. Sulev.

2003
26. oktoobril 2003 suri Vello Ross.
Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming.
Aprillis korraldati Tartus Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Eesti, Island) Osoonigrupi regulaarne igaaastane nõupidamine.Tartu Observatooriumist esinesid ettekannetega K. Eerme ja U. Veismann.
11. aprillil 2003 leiab Tõraveres aset Ch. Villmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud seminar.
Tiit Nilsoni eestvedamisel saab 3. juunil teoks 50 osavõtjaga Eesti kaugseire seminar.
Atmosfääri seire töörühm muretses fiiberoptikaga spektromeetri AvaSpec-256, mis töötab lainepikkuste vahemikus 240-440 nm.

2004
Matti Mõttus kaitses doktoritöö keskkonnafüüsikas "Lühilainelise päikesekiirguse väli pajuvõsas", juhendajad J. Ross ja T. Nilson.
Pärast töötamist järeldoktorina Uppsalas tuleb taimkatte seire töörühma Anu Reinart, kelle uurimisvaldkonnaks on siseveekogude ning rannikumerede optiline kaugseire.
25.09.2004 suri Tartu Observatoorumi kauaaegne töötaja Rutt Koppel.
Kaheks aastaks tuleb järeldoktorina taimkatte seire töörühma Oleg Okulov.
Tartu Observatoorium esindab (K. Eerme) Eestit aastatel 2004-2008 22 riigi osalusel täidetavas COST 726 projektis "Long-term changes and climatology of UV radiation over Europe".
Koostöös Alus-ja rakendusökoloogia tippkeskusega hangiti spektromeeter FieldSpec Pro (350-1050 nm)
Soome Metsainstituudi poolt Tikkurilas korraldatud loengutsüklis "Füüsikalised mudelid kaugseires" (16 loengut) olid lektoriteks Tiit Nilson ja Andres Kuusk. Kursustest võtsid osa magistrandid ja doktorandid Soome ülikoolidest, Tartu ülikoolist ning Tartu Observatooriumist.
O. Kärner võttis osa COSPAR plenaaristungist Pariisis.
T. Nilson ja A. Kuusk võtavad metsa kiirguslevi mudeliga FRT osa rahvusvahelisest taimkatte peegeldusmudelite võrdlusest.
Alustati päikesekiirguse UV spektrite pidevat registreerimist minispektromeetriga AvaSpec-256 (Avantes Inc.).

Taimkatte kaugseire töörühm, 28. aprill 2004.
Taga:
Andres Kuusk, Enn-Märt Maasik, Tõnu Prans, Matti Pehk, Matti Mõttus, Urmas Peterson, Markko Paas (magistrant).
Ees:
Anu Reinart, Tiit Nilson, Madis Sulev.

2005
Teema "Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused" ning atmosfäärifüüsika osakonna juhtimise võtab üle Andres Kuusk. Tiit Nilson jätkab taimkatte seire töörühma vanemteadurina.
Ilmar Ansko kaitses magistritöö "Arvutijuhitavad mõõtesüsteemid spektroskoopia praktikumile", juhendaja I. Rammo (Tartu ülikool).
Joel Kuusk kaitses magistritöö "Välispektromeetri juhtimine ja andmehõive", juhendajad M. Pehk ja A. Ots (Tartu ülikool).
Silver Lätt kaitses magistritöö "Päikese ultravieolettkiirguse spektromeetria", juhendaja U. Veismann.
Uno Veismanni ja Rein Veskimäe koostamisel ilmub Universumi-kogumike neljas raamat "Universum valguses ja vihmas", artiklite autoreiks Tartu Observatooriumi, Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika ja geograafia instituutide, EMHI, Eesti mereinstituudi jt. teadusasutuste töötajad.
10.07.2005 mõõtis Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba kujutisespektromeetriga CHRIS VALERI projekti tugiala Järvseljal. Sama ala (14x14 km) mõõdeti 18 spektraalses kanalis (438-1035 nm) 17-meetrise ruumilise lahutusega kolmest vaatesuunast.
Kahe taimkatte peegeldusmudeliga (kahekihiline homogeenne mudel ACRM ja metsa mudel FRT) osaleti taimkatte kiirguslevi mudelite rahvusvahelise võrdluse kolmandas etapis.
Asutati Juhan Rossi nimeline stipendium. Esimesed stipendiumid said J. Kuusk ja S. Lätt.
Matti Mõttus läheb järeldoktorina Helsingi ülikooli.
A. Reinart korraldab 11. oktoobril 2005 Teise Eesti kaugseireseminari.

2006
Mait Lang kaitses doktoritöö metsanduse erialal "Lehestiku massi ning võra raadiuse mudelite sobivusest metsa heleduse mudeli sisendandmete koostamisel", juhendajad T. Nilson ja A. Kiviste (Eesti Maaülikool).
Kersti Püssa kaitses doktoritöö taimeökoloogias ja ökofüsioloogias "Metsaservad keskmise ruumilise lahutusega satelliidi Landsat skanneri Thematic Mapper satelliidipiltidel", juhendajad J. Liira (Tartu ülikool) ja U. Peterson.
Koostöös Alus-ja rakendusökoloogia tippkeskusega hangiti infrapunakaamera ThermaCAM SC-3000.
Joel Kuusk ehitas arvutijuhitava 256-kanalilise lennukispektromeetri, millega mõõdeti Järvselja metsade peegeldumisspektreid.
Juhan Rossi nimelise stipendiumi sai Eesti Maaülikooli doktorant Julia Budenkova.

2007
Kaheks aastaks tuli taimkatte seire töörühma Soome Akadeemia järeldoktor Miina Rautiainen.
Kalju Eerme, Uno Veismann, Ilmar Ansko ja Silver Lätt rakendasid suhtelise integraalse kiirguse ja pilvisuse muutlikkuse uurimisel lainikanalüüsi.
Viivi Russak uuris atmosfääri vastukiirguse osa aluspinna energiabilansis. Eestis ületab atmosfääri pikalainelise vastukiirguse aastasumma umbes kolm korda summaarse kiirguse aastasummat.
EUFARi (EUropean Fleet for Airborn Research) finantseeritud GREASEMH projekti käigus mõõtis Hispaania INTA uurimislennuk hüperspektraalse skanneriga AHS Järvselja metsade ning Peipsi ja Väinamere peegeldusomadusi.
Kolm 100x100 m puistut Järvseljal valiti rahvusvahelise peegeldusmudelite võrdluse RAMI testobjektideks. Neis puistuis mõõdeti kõigi puude asukohad ja rinnasdiameetrid, leiti puuvõrade mõõtmed, mõõdeti alustaimestiku, lehtede ja okaste ning tüvede peegeldumisspektreid (Andres Kuusk, Mait Lang, Joel Kuusk). Jätkusid ka puistute peegeldumisspektrite mõõtmised Joel Kuuse täiustatud lennukispektromeetriga.
Jätkus töö taimkatte peegeldusmudelite arendamisel (PARAS mudel - Miina Rautiainen, Matti Mõttus).
Tiit Nilson ja Andres Kuusk olid lektoriteks Viikis Soomes kaugseirekursustel "Füüsikalised mudelid kaugseires" 9.-10. oktoobril 2007.
Juhan Rossi stipendiumi said TÜ doktorandid Krista Alikas ja Tõnis Kärdi.

2008
Tiit Nilson promoveeriti 6. juunil Helsingi ülikooli audoktoriks.
Anu Reinarti juhitava EL 7. raamprogrammi ühisprojekti "Eesti kosmoseuuringute ja-tehnoloogia võimekuse avamine partnerluse kaudu tipptasemel Euroopa teadusasutustega - EstSpacE" (TO, TÜ Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika labor, TÜ Tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja süsteemide labor) vahenditest hangiti 9-kanaliline Cimeli päikesefotomeeter CE-318N-EM-S9, Spectra Vista 1024-kanaliline välispektromeeter SVC-HR-1024 (350-2500 nm), raadio teel juhitav väikekopter JR Voyager 260 GSR ja Bentham Instruments-i UV-spektromeeter DMc-150F-U.
Kaheks aastaks tuli järeldoktorina taimkatte seire töörühma Pariisis doktoritöö kaitsnud Tuneesia kiirguslevi teadlane Abdelaziz Kallel, uurimisteemaks energia jäävus taimkatte peegeldusmudeleis.
Pool aastat töötasid Adelaide ülikoolis Miina Rautiainen ja Matti Mõttus.
Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Kadri Kiis.
27.-29. augustil oli EstSpacE'i suvekool "Kaugseire rakendused ning kasutusvõimalused keskkonna ja turvalisuse seireks", osavõtjaid mitmest riigist.
3.-4. juunil organiseerisid T. Nilson, M. Rautiainen, M. Lang ja M. Mõttus Helsingis PHYSENSE seminari "Metsade füüsikaline kaugseire".

2009
Abdelaziz Kallel sai professorikoha Tuneesias ja lahkus TO-st 31. augustil.
ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõtis kujutise spektromeetriga viiel korral Järvselja katseala. Kahjuks segasid kõiki mõõtmisi pilved.
Joel Kuusel valmis lennukispektromeeter UAVSpec-SWIR (950-1750 nm), sellega ja spektromeetriga UAVSpec-3 (350-1100 nm) mõõdeti Järvselja metsi kolmel korral helikopterilt Robinson.
Maa-ameti vaatluslennukilt mõõdeti kolme Järvselja puistut (männik, kaasik, kuusik) lidariga 30. juulil. Neist kolmest puistust kaks (männik ja kaasik) on rahvusvahelise kiirgusmudelite võrdluse RAMI-4 testobjektideks.
Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Margit Prüssel.
EstSpacE projekti poolt rahastatuna tuli taimkatte kaugseire töörühma Dr. Jan Pisek Toronto Ülikoolist.

2010
1. aprillil 2010 sai Tartu Observatooriumi direktoriks Anu Reinart.
9. juunil 2010 tegi esimese testlennu spektromeetriga piloodita väikekopter JR Voyager 260 GSR.

1. juulist 2010 on Matti Mõttus kolmeks aastaks Helsingi Ülikooli järeldoktor.

5. juulil 2010 mõõtis eksperimentaalsatelliit Proba kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja katseala. Eelmisel õnnestunud möötmisel 10. juulil 2005 mõõtis CHRIS-Proba sama ala kolmest vaatesuunast. Varasemad kordusmõõtmised 2007., 2008. ja 2009. aasta suvel ebaõnnestusid pilvede tõttu. Sel korral mõõtis CHRIS täisprogrammi - katseala mõõdeti 18 spektraalkanalis lainepikkustel 440-1020 nm viiest vaatesuunast orbiidi tasandis 30° ja 60° ette ning taha vaadates, ning umbes 18° kõrvale vaadates, kui satelliit oli katsealale kõige lähemal. Satelliidimõõtmiste toeks mõõtsid A. Kuusk, M. Lang ja J. Kuusk samaaegselt päikesefotomeetriga CIMEL-318 atmosfääri läbipaistvust, spektromeetriga SVC-HR-1024 summaarse ja hajuskiirguse spektreid ning spektromeetritega UAVSpec ja UAVSpec-SWIR helikopterilt metsade peegeldusspektreid.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut autasustas Viivi Russakut EMHI aumärgiga.

Eesti Maaülikool autasustas Tiit Nilsonit teenete medaliga.

Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Margit Aun.

1. juunil algas Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt Waters, Täiustatud vee kvaliteedi parameetrite määramine optilisest signatuurist strateegilise partnerluse abil (01.06.2010-31.05.2014). Projekti konsortsiumi koordinaator on Anu Reinart.

1. oktoobril 2010 andis ehitaja Järvseljal üle lennuki- ja satelliidimõõtmiste peegeldusetaloni. See on kõrvale nihutatava katusega 10x10 m rangelt horisontaalne siledaks lihvitud betoonplaat. Etaloni ehitust finantseeriti EL struktuurifondidest.

2011
Taimkatte kaugseire töörühm hankis uue suurema kandejõuga raadio teel juhitava väikekopteri ning sellele autopiloodi, mille abil saab kopter lennata ka väljaspool silmsidet - metsade kohal.

Martin Ligi kaitses magistritöö ¨Naabrusefekti mõju satelliitsensori MERIS tulemitele.¨ Juhendaja Anu Reinart.

27. juulil 2011 mõõtis eksperimentaalsatelliit Proba kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsi. Samaaegselt mõõdeti metsade atmosfäärialuseid peegeldusspektreid J. Kuuse spektromeetritega UAVSpec3 ja UAVSpec4SWIR helikopterilt Robinson.

8. augustil 2011 anti Tõravere observatooriumi peahoone renoveerimiseks üle ehitajale. Kogu observatoorium kolis ajutistesse tööruumidesse Tõraveres ja Tartus.

Joel Kuusk kaitses 24. augustil 2011 Tartu Ülikoolis väitekirja "Metsade atmosfäärialuse spektraalse peegelduskoefitsiendi mõõtmine taimkatte kiirguslevimudelite arendamiseks", juhendajad A. Kuusk ja M. Noorma (Tartu Ülikool). Väitekirja avaldas eraldi raamatuna Lambert Academic Publishing, Saarbrücken, Saksamaa.

Juhan Rossi stipendiumi sai TÜ doktorant Martin Ligi.

Valmis U. Veismanni ja K. Eerme monograafia ¨Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon¨.

J. Kuusk osales rahvusvahelise kliimamuutuste uurimise projekti INCREASE mõõtmistel Taanis ja Itaalias. Mõõtmisi tehakse sademete ja temperatuuri gradiendil Euroopas ning katsealadel temperatuuri ja niiskuse muutusi esile kutsudes. Taimkatte peegeldusspektrite mõõtmisel olid kasutusel SpectraVista välispektromeeter HR-1024 ja Tartu Observatooriumis välja töötatud UAVSpec-seeria spektromeetrid.

Suvel toimusid koostöös Eesti Hüdrometeoroloogia Instituudiga (EMHI) regulaarsed välitööd Peipsi järvel ja WaterS projekti täitmiseks olid ühismõõtmised Vänerni järvel Rootsis, kus osalesid ka meekonnad Itaaliast ja Šveitsist.

M. Ligi töötas viis kuud Hollandis Wageningenis

2012
9. mail 2012 toimus Tartus Eesti Maaülikoolis Soome-Eesti kaugseireseminar. Osavõtjaid oli 24, kuulati 13 ettekannet.

Allikad

Koostas:
Andres Kuusk

Kaasa aitasid:
Kalju Eerme
Ain Kallis
Olavi Kärner
Tiit Nilson
Viivi Russak
Madis Sulev
Uno Veismann