next up previous
Up: Eesti ning Balti regiooni Previous: Taimkatte kaugseire

Energiavõsa

Jätkusid kiirgusvälja ning selle ajalis-ruumilise muutlikkuse mõõtmised nii taimkatte sees lepaistanduses kui ka väljaspool seda varemloodud aparatuuriga (M. Sulev, M. Mõttus). Mõõdeti ka taimkattelt peegeldunud ning seda läbinud kiirguse spektraalset koostist firma Analytical Spectral Devices välispektromeetriga FieldSpec Pro lainepikkuste vahemikus 350-1100 nm. Kiirguse taimkattest läbituleku päevase käigu määramiseks tehti mõõtmisi kahe Delta-T Devices kiirgusanduri BF3 abil, milledest üks paiknes taimkatte kohal ja teine selle all maapinnal. Laboratoorselt mõõdeti lepalehtede peegeldunud ning läbinud kiirguse spektraalset jaotust integreeriva kera ja FieldSpec Pro abil lainepikkustel 350-1100 nm. Määrati ka lehtede pindtihedus, mineraalsete ainete ning klorofülli (TÜ taimefüsioloogide kaasabil) sisaldus võra eri tsoonides.

Matti Mõttus

Biomeetrilised mõõtmised lepaistanduses toimusid neljal - lehe, oksa, taime ja istanduse tasandil. Mõõteobjektiks valiti erineva suurusega üksiktaimed, millel määrati kõik vajalikud parameetrid taime säilitades. Parameetrite statistiliste jaotuste ning nende vahel leitud allomeetriliste seoste abil koostasime puu mudeli sarnaselt eelmisel aastal tehtuga. Mudel kirjeldab puud statistiliselt keskmiste seoste abil, sisaldades ka looduslikku varieeruvust.

Mudelpuud võimaldavad leida lehestiku jaotust mõne geomeetrilise kujundiga lähendatud võras. Leidsime, et pöördellipsoid kirjeldab lepavõra piisavalt täpselt. Et nimetatud kujund on kasutusel ka paljudes geomeetrilis-optilistes kiirguslevimudelites, võimaldab see neid rakendada ka võsa kiirgusreziimi modelleerimisel spetsiifiliste ning mahukate Monte Carlo arvutuste asemel; samuti on tulemused paremini üldistatavad. Probleemiks on vaid võra läbimõõdu määramine - energiavõsas kasvavad noored lepad paigutavad lehti eelistatult tüve lähedale, muutes võra piirjoone määramise subjektiivseks. Esialgsed tulemused 2004. a. leppade kohta on saadetud avaldamiseks ajakirja Ecological Modelling.

Andmetöötluse ja analüüsi osas viidi lõpule pajuvõsa kiirgusreziimi mõõtmistulemuste analüüs ja tulemuste võrdlemine kiirgusülekande mudelitega. Tulemused on vormistatud artiklina ning on aktsepteeritud avaldamiseks ajakirjas Journal of Geophysical Research.

Madis Sulev

Joonis 3.3: Statistilise struktuurimudeliga genereeritud lepp.


next up previous
Up: Eesti ning Balti regiooni Previous: Taimkatte kaugseire